/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/09/15/752406t1h9c2f.jpg)
Aastakümneid rämpsust kirendanud ja kergemat kraami ümbruskonda laiali lennutanud Aardlapalu prügila on mattunud meetripaksuse pruuni pinnasekihi alla. Kui ilm vähegi lubab, külvatakse tänavu sinna ka heinaseeme.
Prügimägi annab paljudele tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahame sel aastal siin suurema osa ära teha,» ütles Aardlapalu prügila sulgemistöid korraldava firma Merko Ehitus objektijuht Raimo Talts. «Siis jääb järgmiseks aastaks vaid otsade kokkutõmbamine: aed, haljastus ja talvega välja tulevate pisivigade parandamine.»
Aardlapalus algas suur töö aprillis hinnanguliselt miljonist kuupmeetrist rämpsust koosneva prügimäe pea 19 meetri kõrguseks kupliks kujundamisega. «Mäele oli vaja anda kuju, et vesi sealt ära voolaks,» selgitas Raimo Talts.
Siinkohal ei saa mööda sellestki, et enne, kui suured masinad prügimäel tööle hakkasid, tuli objektijuhil kümmekond seal elavat ja prügimäe jalamile ümberlaadimiseks veetava kraami hulgast metalli otsimisest elatuvat inimest oma majapidamistega minema saada.
«Minu arusaamise järgi elab siin kuus leibkonda, kõigil meestel on mobiiltelefonid, ühel roller, teisel kaks koera,» rääkis Raimo Talts. «Üks neist pesitses otse prügimäe keskel, ei tahtnud kuidagi ära kolida. Kui hakkasime ühest otsast töödega pihta, tuli ta kopamehe juurde ja palus abi oma raudahju äraviimiseks.»
Nüüd on selle rahva elamised veidi eemal, riigi maal, kuid ikka «töökohale» piisavalt lähedal.
Suurepärane töösuvi
Tänu ilusale kuivale suvele edenesid tööd ligi 14,5-hektarises prügilas kavandatust kiiremini. Juba tükk aega tagasi on unustatud torutööd: gaasi kogumiseks paigaldati 4200 ja gaasi tootmiseks vajaliku niisutussüsteemi tarvis 1618 meetrit torusid.
Kupliks vormitud prügimäel on vana rämps nüüd meetrise kihi all. Esmalt kaeti prügi savist valmistatud bentoniitmati ja drenaažimatiga. Nende peale vedasid alltöövõtja firma Sahkar mehed suurte kalluritega 62 970 kuupmeetrit kattepinnast.
Kibedal tööpäeval, näiteks 1. augustil vedasid kuus autojuhti päevas prügimäele 201 koormat ehk 2600 kuupmeetrit pinnast.
Nüüd sõidutavad suured autod prügimäele heina jaoks kasvupinnast, mida kulub 58 880 kuupmeetrit. «Kui ilm vähegi laseb, siis tahame sel sügisel ka heinaseemne ära külvata,» ütles Raimo Talts.
Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer märkis, et prügimäe haljastamine on päris paras pähkel.
«Soovime siia sellist heina, mille juurestik seoks üsna kõvasti pinnast, aga mis ise väga tihti niitmist ei vajaks,» selgitas Mauer.
Piiratud ala
Uuel aastal tehakse prügilale aed ümber. «Prügila jääb piiratud alaks, mäesuusakeskust siia ei tule,» ütles Mauer. «Linnal tuleb prügila seisu jälgida ja siin reovett puhastada järgmised kakskümmend aastat.»
Aardlapalu prügilasse hakati tartlaste ja hiljem ka kaugema kandi rahva prügi vedama 1974. aastal. Rämpsu ladestamine lõpetati 2009. aasta juulis. Endise prügila sulgemiseks kulub ligi 7,9 miljonit eurot.
Lõviosa rahast tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu euroliidu ühtekuuluvusfondilt, kümnendiku panustab Tartu linn. Kõik tööd peavad Aardlapalus tehtud olema tuleva aasta lõpuks.