Tartu Ringtee sild kipub käest libisema

Tartu kavandab Ringtee tänava pikenduseks uut silda. Foto: Kaader Idaringtee videost

Ringtee silla üle ootuste kõrgeks kerkinud ehitushind võib silla ehitamise teadmata tulevikku nihutada, sest kui tekib vajadus valida, eelistab majandusministeerium Tartu meelehärmiks hoopiski postimaja liiklus­sõlme.

Linnavõimude meeleolu hakkas minoorseks kiskuma juba juunis, kui selgus, et Ringtee sild koos ühendusteega Turu tänavast Lammi teeni maksab ka kõige odavama pakkumise korral 27 miljonit eurot. Samas nägi eelarve ette, et 33 miljoni euro eest saab tulevase Idaringtee ehitada Võru tänava leivakombinaadi ristmikust Räpina maanteeni.

400-meetrise Ringtee silla ja selle 2,5 kilomeetri pikkuste pealesõitude ehitushanke tulemused on siiani välja kuulutamata.

Otsustamine lükati mõne kuu võrra edasi ka majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ja Tartu linnapea Urmas Kruuse läinud reedel peetud kohtumise tulemusel, kus linna poolt osalesid veel abilinnapea Raimond Tamm ja Tartu koalitsiooninõukogu IRLi-poolne juht Peeter Laur­son ning ministeeriumist asekantsler Eero Pärgmäe ja transpordiinvesteeringute talituse juht Miiko Peris.

15 miljonit puudu
Abilinnapea Raimond Tamm täpsustas, et otsustamine lükati edasi kõigi oluliste aspektide selgumiseni. Eelkõige tähendab see, et oodatakse ära linna ja maanteeameti ühishanke tulemus, kust peaks selguma Idaringtee esimese ehituslõigu (Petseri raudteest vanglani) ja postimaja liiklussõlme ehituse hind.

Hange, mille pakkumiste avamise esialgne tähtaeg oli juuli alguses, on peatatud tingimuste muutmiseks ja uus tähtaeg määratakse tõenäoliselt detsembrisse.

Hoolimata projekti tõsisest koomaletõmbamisest, mille tulemusel vähendati piirkiirust 70-lt 50-le ja jäeti ära eritasandilisi ristmikke, ennustas Tamm, et puudu võib jääda ikkagi umbes 15 miljonit eurot.

Sellises olukorras võib tekkida vajadus valida, kas ehitada Ringtee sild, mis on linna ühemõtteline eelistus, või postimaja sõlm, mille tulemusel tekib Idaringtee ühendus Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teega Petseri raudtee alt ja mida eelistab ministeerium.

«Tartu seisukoht on ehitada sild üle Emajõe,» ütles Raimond Tamm. «Meie hinnangul on see ainus investeering, mis regionaalses mõttes olulist efekti annab. Üle raudtee on pääs olemas, iseküsimus, kui kiiresti, mugavalt ja ohutult üle raudtee pääseb. Kavandatava silla piirkonnas ei ole ühtki võimalust üle Emajõe saada.»

«Sild on Idaringtee toimimise alus. Kui raudtee alt läbi tullakse, siis see tunnel ei vii sillata kuhugi. Sinna ilma sillata investeerida on ebamõistlik. Oleks üsna kurb sillast ilma jääda, kui vaatame, kui palju Harjumaale raha liiklussõlmedesse pannakse,» ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Tuvi katusel
Asekantsler Pärgmäe põhjendas ministeeriumi seisukohta, et Idaringtee projekti puhul on esimene ülesanne tagada ühendus praeguse teedevõrgustikuga ja et Idaringtee peaks algama loogilisest alguspunktist.

«Riigimaanteede seisukohalt on see Võru tänava ülesõit suhteliselt ohtlik ja kogu maantee vajaks seal piirkonnas remonti igal juhul,» ütles Pärgmäe.

«Jah, siin ongi kerge arusaamatus prioriteetide seadmises,» ütles Tamm. «Hetkel on raske ette näha, mis võiks olla see garantii, mis silla ehituse tulevikus siiski tagaks. Linnale on oluline, et ka minimaalseim ehitusmaht hõlmaks kindlasti silda.»

Ta lisas, et kui linn ja ministeerium ei jõua kompromissile, millistest lõikudest ehitamist alustada, võib ühislahendus lükkuda Euroopa Liidu järgmisesse finantsperioodi. «See on kõige mustem stsenaarium,» sõnas Tamm.

Asekantsler Pärgmäe leidis aga, et jutud silla käestlibisemisest on ennatlikud, ja ta avaldas lootust, et tehtud saavad mõlemad ehituslõigud.

Peeter Laurson ütles, et tema meelest käis Tallinnas positiivne vaidlus, kuid läbi kumas ministeeriumi mure, et Tartu projektile on eraldatud väga palju raha, aeg tiksub, aga ehitama pole hakatud.
«Peame olema valvsad, et üldse maha ei maga,» ütles Laurson.