Lapitud südamega naine ei või alla anda

Salme Kosk istub juba tavapalatis ja meenutab heldinult, kuidas tema eest pärast südameoperatsiooni hoolitseti. «Niipea, kui silmad lahti tegin, oli mitu nägu mu kohal, kõik sõbralikud ja abivalmid,» räägib ta. «Siin on väga ühtne kollektiiv ja kõik tegid, mida vaja teha oli.» Foto: Margus Ansu

Raskest südameoperatsioonist toibuv Salme Kosk istub naerusuisena voodiserval ja ütleb, et kes siis elada ei tahaks – igaüks tahab. Eriti tänulik on ta oma raviarstile Priit Tammjärvele, kel on olnud aega teda tähelepanelikult kuulata.

Viiendat nädalat Tartu Ülikooli Kliinikumis ravil olev 77-aastane Salme Kosk saab varsti koju. Kodus Tallinnas ootab teda pikisilmi abikaasa Kaljo Kosk, kellega nad on koos elanud 50 aastat.

Salme Kose paranemisloo jutustabki telefoni teel ära kõigepealt Kaljo Kosk, kes järelejätmatult kordab: tema naine on elus ainult tänu Tartu arstide pühendunud tööle ja personali lakkamatule hoolele ning et see ei ole tavaline asi.

«Salmel oli ju südameklapp rikkis ja sooned kõik umbes,» kirjeldas ta oma kaasa seisundit. «Siis teda seal opereeriti ja risti-rästi restaureeriti. Ja siis alles hakkasid need hädad juhtuma – kopsud lakkasid töötamast, neerud lakkasid töötamast. Ning mõelge, ikkagi puhusid nad talle seal elu sisse!»

Süda hoidis end meeles

Salme Kosk ütleb, et loomulikult oli mees tema haiguse pärast ähmis. Mehele on Salme silmade eest, sest mees põeb üha süvenevat silmahaigust ega saa poes enam hästi kaupagi valitud, vahel juhtub, et istub vale bussi peale.

Salme Kosk elas südamestimulaatoriga juba kümmekond aastat ja sai ilusti hakkama. Vaid lõpuks hakkasid teda piinama väsimus ja jõuetus. Perearst saatis ta kardioloogi juurde, kes ütles, et kõik vaevused on tingitud klapirikkest, ei millestki muust.

Eelmisel kevadel tabas Salme Koske aga infarkt. Tuli välja, et klapirikkest olulisem viga oli siiski ummistunud veresoon. Raviks kasutati arteri laiendamist – ahenenud soont toestati spetsiaalse metallvõrgu ehk stendiga.

Salme Kose vaevused tulid ometi tagasi. Nii jõudis ta kevadel Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus tema südamega hakkas tegelema kardioloog Priit Tammjärv.

«Tammjärv uuris mulle kaasa pandud pabereid hästi hoolega,» rääkis Salme Kosk. «Päris, mida ma tunnen käies ja mida tunnen trepist üles minnes, ning ütles, et selleks, et kindlaks teha verevarustushäire kõige täpsemad põhjused, tuleb mind saata südame sondeerimisele,» meenutab ta. «Seejärel pandi mind aga kiiresti operatsioonijärjekorda.»

Salme Koske opereeris Toomas Aro 12. augustil. Raviarst Priit Tammjärv kommenteerib, et see oli tõepoolest keeruline lõikus, kus lupjunud pärgartereile pandi lisaveresooned ning ka südameklapile tehti plastika ehk korrigeeriv remont.

Et patsiendi südamehaigus oli olnud väga tõsine, andis tunnistust pärast lõikust organismi tabanud šokk. «Südamepuudulikkuse puhul on paratamatu, et kannatavad neerud ja muud organid,» märgib Tammjärv.

Lootus on peaasi

Tammjärv ütleb, et Salme Kose jõudsat paranemist ei saa just imeks pidada, sest patsiendi paranemisteele aitamine on arstide igapäevatöö. Naise läbielamised on olnud siiski ülirasked, nõustub ta.

«Meie tööd kergendab aga väga palju see, kui patsiendil on säilinud lootus,» lausub arst. «Tahtejõud ja usk on väga tähtsad asjad.»

Salme Kosk ütleb ise, et ta on elus alati optimist olnud ja ju tal on siis veel midagi teha. «Operatsiooni ei ole vaja karta,» lisab ta teistele julgustuseks. «Arstid on siin ümberringi ja ega see nii lihtne ei ole, et nad siin sind surra lasevad.»