Postimehe andmetel käis Tallinna Lennujaamale kuuluvas Tartu lennujaamas vanametalli ja varugeneraatoritega hangeldamine, allikate väitel kontrollis äri lennujaama juht Margo Muda.
Tartu lennujaama töötajad teenisid lisaraha vanametalli müües
14. september 2011, 00:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metalli kokkuostuga tegeleva Kuusakoski müügilepingutelt leiab muu hulgas lennujaama töötaja Uno Siigi nime – ta on vedanud lennujaamale kuuluva Iveco veokiga eelmise aasta 11. ja 12. augustil ning 13. septembril Kuusakoskisse kokku 28 000 krooni eest vanametalli.
Allikate väitel on aga Siigi metallivedu vaid jäämäe veepealne osa: tegelikkuses veeti lennujaamast metalli ära palju suuremas ulatuses. Raha kandis Kuusakoski müüjate arvele ning pole teada, kas ja kuhu see sealt edasi liikus.
Lennujaama uuendustöödega tekkis palju sellist metallikraami, mis kanti lihtsalt maha. Pealekauba vedeles seal ka lihtsalt varasemast ajast unustatud metallikola. Praegugi ootab lennujaamas äraviimist metallist prožektorimast.
Lennujaama masinaga tegeles metalliveoga veel vähemalt kaks lennujaama töötajat. Talvel on see Iveco kasutuses harjamasinana, suvel aga suure kallurina. «Minu hinnangul on selle äriga siin ca 300 000 krooni taskusse pistetud,» väitis allikas.
Nii Postimehe allikad kui ka Muda ise kinnitavad, et metalli ja kütust võib lennujaamast välja vedada vaid juhataja isikliku loaga.
Harjamasin ja metalliveok
«Muda loata ei või lennujaamast roostes naelagi välja viia. Ta (Muda – N. N.) tuli siia tööle mullu jaanuaris ja juba juulis hakkas see jama pihta,» rääkis üks allikatest. «Augustis vaatasin, et lennujaamast veetakse metalli välja.»
Lennujaama vanas alajaamas oli ka kaks nõukogudeaegset diiselgeneraatorit, millest väiksema väärtus hinnati allika väitel spetsialistide poolt vähemalt 40 000 kroonile ja suurem ca 200 000 kroonile.
Muda ütles eile, et käskis töömeestel generaatorid lihtsalt eest ära koristada. «Need generaatorid olid tegelikult täiesti õhtal, need olid amortiseerunud, need olid maha kantud ja nende demontaaž oli üks paras peavalu,» rääkis ta.
Postimees suhtles eile aga väiksema generaatori ostnud põllumehega, kes kinnitas, et generaatori äraviijad maksid Mudale sularahas 50 000 või 60 000 krooni.
Postimees näitas talunikule ka Muda fotot ning ta kinnitas, et raha sai makstud just sellele mehele. «Täpsemat summat ma enam ei mäleta,» lausus talunik. Varugeneraator oli töökorras ja talunik võttis selle kasutusele.
Teist ja võimsamat varugeneraatorit soovis samuti osta põllumees, kes ütles, et oli valmis generaatori eest maksma kindlasti üle 100 000 krooni. «Aga siis, kui mina helistasin, oli generaator juba müüdud,» rääkis ta.
Allikate andmetel on lennujaamast kadunud ka kolm uut ZIL-masina tänavapuhastusharja reduktorit, lennuki AN2 mootori vahetamise käsikraana ja heas korras Vene päritolu rootorniiduk. Ühe allika väitel nägi ta vähemasti reduktoreid ja rootorniidukit lennujaamas veel eelmise aasta algul. Käsikraana ja rootorniiduki väärtus on Postimehele teadaolevalt üle 10 000 krooni, samuti on üks reduktor allika hinnangul turul väärt vähemalt 10 000 krooni.
Algas sisejuurdlus
Tallinna Lennujaam alustas üleeile Postimehe informatsiooni põhjal Tartu lennujaamas sisejuurdlust. Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ütles, et siseaudit uurib praegu Tartu lennujaama raamatupidamises leiduvat.
«Muda ajal on lennujaam teinud läbi tormilise arengu – välja on vahetatud tehnoloogia, navigatsiooniseadmed ja palju muud,» lausus ta. «Meie oleme tema sammudega rahul. Lennujaamas vedeles tõepoolest palju rämpsu ja vanarauda, mis pole enam arvel ja millest oli vaja lahti saada.»
Loik lisas, et käis veel hiljaaegu Tartu lennujaamas ja see oli täis massiliselt vana roostetanud kolu.
«Ühelt poolt võib öelda, et sel on väärtus,» lausus ta. «Kui oleme müünud oksjonitel maha näiteks mingi väga vana veoauto, siis on selle hind küündinud ainult mõne tuhande kroonini, sest sel on ainult vanaraua väärtus.»
Loik lisas siiski, et kui vanarauda on veetud välja isikliku kasu saamise eesmärgil, ei ole midagi arutada. Tema sõnul on Tallinna Lennujaam huvitatud tõest, mitte loo kinnimätsimisest.
Maha müüdi niisiis asju, mis olid maha kantud ja mida pole paberil olemas.
«Kui saan siseaudiitorilt andmed kätte, annan ka juhtunule hinnangu,» lubas Loik.
«Rikkumisi ei saa me kindlasti sallida. Tartu lennujaamaga on niigi olnud palju probleeme – ta on väga pisike lendude mahult, aga probleemide poolest väga suur. Kaadrit on praeguseks juba vahetatud... Ma ei tea... 90 protsenti vist on vahetatud,» lisas ta.
Loigu sõnul on Muda vahetanud üsna selge käega personali ja viinud ellu lennujaama nüüdisajastamist. «Meile on tundunud, et liikumine on õiges suunas,» rääkis Tallinna Lennujaama juht.
Metsandusharidusega Muda töötas varem ühes metsafirmas, kus ta koondati Postimehe andmetel Lõuna osakonna juhataja asetäitja kohalt. Tartu lennujaama sai ta tööle konkursi teel.