Andekus on kink, mis vajab avamist

Andekuspedagoogika ja -psühholoogia doktor ning Tartu Ülikooli teaduskooli kauane direktor Viire Sepp ütleb, et mida teadlikumad on vanemad ja õpetajad andekate laste eripäradest ja vajadustest, seda paremini suudetakse andekate laste arengut toetada. Foto: Sille Annuk

Iga vanem usub, et tema laps on milleski eriline, oskab midagi paremini kui teised,  lausub andekuseuurija ja Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp. «Jah, kõik lapsed ongi milleski tugevad, kuid andekaks ei saa päris igaüht nimetada.»

Andekus on Viire Sepa selgitusel potentsiaal erakordsete tulemuste saavutamiseks ühel või mitmel alal, olgu siis akadeemilistes ainetes, spordis, muusikas, juhirollis või muudes valdkondades. «Andekus ei tähenda ainult akadeemilist edukust,» rõhutab Sepp.

Esimesi andekuse ilminguid võib lapses Sepa sõnul märgata juba imikueas – andeka lapse tähelepanu on imikueas püsivam ning tihti on nad vähese unevajadusega. Vanuse lisandudes tuleb andekuse ilminguid järjest juurde.

«Andekad on intensiivsed, oma eakaaslastest arengus paar aastat ees, sageli sõnaosavad, kiire taibuga, kohati liigsed perfektsionistid, tundlikud sotsiaalse ebaõigluse suhtes, ei tunnista autoriteete enne, kui autoriteet on selle välja teeninud,» loetleb Sepp andekate laste tunnuseid.

Andekus jääb silma

Intelligentsustestid võivad küll viidata, et laps on ehk andekas, kuid ühte kindlat testi või valemit andeka lapse avastamiseks Sepa selgitusel pole. Andekust märgatakse pigem arenguvestluse käigus ning lapse huvide, käitumise ja tegemiste jälgimise kaudu.

Selle kuu alguses Tartu lahtistel meistrivõistlustel tennises 13-aastaselt meeste üksikmängu võitnud Kenneth Raisma treener Andres Kuhi ütles, et Raisma eristus juba nelja ja poole aastaselt samavanustest trennikaaslastest.

«Raske on kokku võtta, mis see oli, aga midagi oli teistmoodi. Ta tuli ja enam reketit käest ei andnud, ei puudunud tunnist, andis endast alati maksimumi,» meenutab eduka noore tennisisti treener Kuhi. Treeneri arvates ei olnud Kenneth Raisma ülivõimetega spordipoiss, vaid eristus teistest innukuse ja töökusega – need omadused üheskoos hea sportlikkuse ja nutikusega on treeneri arvates poissi tublilt edasi viinud.

Andekusega seotut uurinud Viire Sepp nendib samuti, et sünnipärasest andekusest üksi ei piisa edu saavutamiseks, teist vähemalt sama palju tuleb panustada töökusega. «Anne ei ole midagi, mis on või mida ei ole ja mille otsas võib istuda tööd tegemata,» lausub Sepp. «Anne on nagu kink, mis vajab lahtipakkimist ja pühendumist,» lisab ta.

Valikute rohkus

Kingi ehk ande avamist toetavad peamiselt kolm tegurit – kodu, kool ja kaaslased. Kodu roll on andekuseuurija Sepa selgitusel luua toetav keskkond, kus hoitakse raamatuid au sees, tegeletakse lapsega, pakutakse talle mõttemänge ja aktiivseid tegevusi.

Mida rohkem lastakse koolieelikul mitmesuguseid alasid proovida, seda suurem on tõenäosus, et leitakse ka ala, mis lapsele tõsiselt meeldib ja milles ta võib andekas olla. «Kui laps pole kordagi malenuppe näinud, ei tea, kas temast võiks saada hea maletaja,» ütleb Sepp.

Valikute pakkumine ei tähenda andekuseuurija sõnul aga seda, et vanem peaks koolieelikuga ühest huviringist teise jooksma. Tantsimist ja laulmist saab esialgu proovida ka kodus peegli ees, niisamuti nagu laps võib õhtul vanematega koos mõttemänge teha.

«Kui on näha, et mingi ala lapsele väga meeldib, siis muidugi tasub ta ka huviringi panna, aga lihtsalt ehku peale lapse kümnesse huviringi vedamist ma ei poolda,» ütleb Sepp. Liigse agarusega võib vanem Sepa hoiatusel andeka mudilase innukuse hoopis ära rikkuda.

«Andekas laps vajab vabadust olla osaline otsustamises. Kui teda käskida ja sundida, tekib lapses trots ja tahtmatus alaga edasi tegeleda,» selgitab Sepp.  

Tuupimine vs. loovus

Samasugust trotsi võib andekas lapses tekitada Sepa sõnul ka koolisüsteem, mis oma liigse struktureerituse ja reeglipärasusega soosib tuupimist, mitte mõtlemisoskuse, analüütilisuse ja loovuse arengut. «Kõiki lapsi õpetatakse ühtemoodi, samade töövihikute ja harjutuste järgi, hoolimata sellest, milline on laps oma eeldustelt,» ütleb Sepp.

Andekamad vajaksid Sepa sõnul keerukamaid, võimetele vastavaid ülesandeid ja lisavalikuid õppetöös.

«Miks peab andekas alustama ülesannetest, mis tal juba selged on, kui talle on jõukohased raskemad?» küsib Sepp ning soovitab andekatele lastele individuaalselt läheneda, mitte jätta neid standardülesannete taha igavlema.

Et andekatel oleks parem õppida ühes klassis ainult andekatega – seda Sepp ei arva, niisamuti nagu ta ei pea päris õigeks koolikatseid eliidi eristamise nimel.

«Andekuspedagoogika toetab vähemalt põhikooliastmes heterogeenseid koole, sest ka andekad peavad edaspidi õppima, töötama ja elama koos vähem võimekatega,» märgib Sepp.

Küll aga võib andekatele hästi mõjuda näiteks ühe klassi vahelejätmine, varasem kooliminek. Uuringute käigus on Sepa sõnul selgunud, et klassi vahelejätmine ei mõju enamasti halvasti lapse sotsiaalsele ega emotsionaalsele arengule.

Pigem tekib andekatel koolis probleeme, kui neile ei pakuta jõukohaseid ülesandeid. «Kui me jätame lapse kognitiivsed vajadused rahuldamata, võib andekas laps osutuda probleemseks lapseks, kes segab tundi või kel on käitumisraskused,» rääkis Sepp.

Proovile panev kingitus

Andekas laps on vanemale Viire Sepa sõnul kindlasti kingitus, aga ka proovilepanija, sest ta on palju intensiivsem ja nõuab enamat kui tavaline laps.

Anne on ka vastutus, sest sellega hooletult ümber käies ja ande arenguks toetavat keskkonda mitte luues võib anne jääda avanemata.

Samas pole andekuse teemat uurinud Sepa sõnul kunagi hilja hakata oma andeid otsima ja arendama.

«Neid positiivseid näiteid on ju palju kirjanikest, kunstnikest, režissööridest, kes alustasid alles neljakümnendates,» lausub Sepp. «Aga mida varem alustada, seda parem,» lisab ta.

Andeka lapse omaduste hinnanguline test
Hinnake ja võrrelge oma last tema eakaaslastega. Millised omadused teie last iseloomustavad? Vastake jah/ei ning lugege kokku, mitu jah-vastust saite.

  1. Väga hea arutleja (lahendab hästi ülesandeid).
  2. Õpib kiiresti.
  3. Arenenud sõnavaraga.
  4. Väga hea mäluga.
  5. Võimeline (huvi korral) pikalt keskenduma.
  6. Emotsionaalselt väga tundlik ja kergesti haavatav.
  7. Väga kaastundlik.
  8. Perfektsionist (omane soov olla täiuslik).
  9. Tema tunded on intensiivsed ja tundeküllased.
10. Tundlik moraaliküsimustes ja huvitub neist varakult.
11. Väga uudishimulik.
12. Oma huvides väga sihikindel.
13. On väga energiline.
14. Eelistab vanemate laste või täiskasvanute seltskonda.
15. Väga palju erinevaid huvisid.
16. Väga hea huumorimeel.
17. Hakkas väga varakult ja huviga lugema (enne lugemaõppimist tahab, et talle palju ette loetakse).
18. Peab tähtsaks õiglust ja ausust.
19. Väga tähelepanelik vaatleja.
20. Väga hea kujutlusvõimega.
21. Väga loominguline.
22. Vaidleb innukalt vanemate inimestega.
23. Talle meeldivad numbrid.
24. Lahendab hästi piltmõistatusi.

Kui jah-vastuseid oli umbes 20 (+/– 2), siis peaksite oma lapse vaimse võimekuse ja õppevajaduste suhtes tähelepanelikum olema. Teie laps on potentsiaalselt andekas.
Allikas: Tartu Ülikooli teaduskool