/nginx/o/2011/09/13/748146t1h211e.jpg)
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis on selle aasta lõpuni avatud näitus «Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt». Näitusega kaasnevad nüüd ka põnevad arheoloogiateemalised loengud, mis kõigile huvilistele tasuta.
Näitus otsib vastuseid küsimustele: kes olid need inimesed, keda maeti Kukrusele; kuidas ja millal neid sängitati; milline oli surnute rõivastus; kas Kukrusele maeti sõjamehi; kas nad olid kristlased.
Tutvuda saab ka arheoloogide tööoludega, mis Kukruse puhul tähendasid kaevamist käredate miinuskraadidega kõrgete lumehangede vahel, teatas muuseum.
Sarja esimese loengu peab 15. septembril kell 16 numismaatik Ivar Leimus. Ta kõneleb müntidest muinasaja lõpul.
«Kuna 12. sajandi lõpu ja 13. sajandi alguse sündmusi kirjeldavad kroonikad ja ürikud on kirjutatud ühepoolselt vallutajate vaatenurgast, siis ei peegelda need kaugeltki kõiki tollase ühiskonnaelu tahke,» märkis Ivar Leimus. Ta lisas, et just seetõttu on arheoloogi roll muinasaja lõpu eluolu uurimisel asendamatu, kuid arheoloogilisel ainesel on üks häda – seda ei saa väga täpselt dateerida.
«Siinkohal tulevadki appi mündid, millel käsitletaval ajal puuduvad küll veel aastaarvud, kuid on ära märgitud mündihärra, kelle valitsemisaastad on reeglina teada. Ühtlasi on märgitud ka vermimise koht,» selgitas Leimus.
Numismaatiku kinnitusel on Kukruse mündileid erakordne, kuna leiu hulgas on kaks Taani denaari Knud VI ajast (1182 – 1202), mis on Eestis väga haruldased.
12. oktoobril algusega kell 16 on huvilistel võimalik osa saada arheoloog Tõnno Jonuksi loengust, mis räägib usundist muinasajal.
Jonuksi sõnul on kalmistud Eesti muistse usundi kohta seni kõige informatiivsemad allikad ning Kukruse kalmistult leitu on uurimiseks väga rikkalik ja põnev materjal alates hauapanustest ja lõpetades rikkaliku valikuga sümbolitest.
Loengu käigus vaadeldakse lähemalt erinevaid fenomene Kukruse kalmistult ja nende usulisi tõlgendusvõimalusi. Lisaks analüüsitakse, milline roll võis kristlusel olla enne 13. Sajandi vallutust, selle ajal ja järel ning kas selleaegseid inimesi võib pidada kristlasteks, paganateks või olid nad midagi hoopis muud.
Loenguid saab kuulata Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi Morgensterni saalis, kus saab ühtlasi tutvuda ka näitusega.