/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/09/12/747326t1hb315.jpg)
«See on nüüd juba nagu klassikaline viinamarjaaed Hispaanias või Prantsusmaal,» õhkas veiniekspert Jaanus Lajal eile hommikul maaülikooli Rõhu katsejaamas, kui neli aastat tagasi istutatud viinapuudelt nopiti rekordkogus marju.
Maaülikool korjas viinapuudelt rekordi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt saab Eestis viinamarju korjata alles septembri lõpus või isegi oktoobri alguses, tänavu valmisid marjad aga kaks nädalat varem.
«Aasta on nii hea olnud, et sellist annab otsida,» ütles MTÜ Veinimaailma esindaja Lajal, kelle sõnul on tänavused viinamarjad nii magusad, et veini valmistamiseks pole vaja suhkrut juurde pannagi.
Võrkaed rebaste vastu
Maaülikool andis 400 taimega istandusest Veinimaailmale katsetamiseks umbes 35 taime.
«Kõigepealt kasvatasime nad teistest natukene kõrgemaks, et fotosünteesi toime oleks võimsam. Augusti esimesel nädalal hakkasime aga alt marjakobarate ümbert lehti ära võtma,» selgitas Lajal ning oli eksperimendi tulemusega väga rahul.
«Tuul käis alt läbi, ei tekkinud hallitust ja marjad said rohkem päikest. Kohe on näha, et kobarad on tervemad ja ilusamad,» kiitis Lajal tumesiniste marjadega «Hasanski sladki» sorti. «Eesti tingimustes on see kasvamiseks parim mari. Kasvab hästi, annab palju saaki ega võta kergesti haigusi külge.»
Veinispetsialisti rõõmu jagas maaülikooli aiandusprofessor Kadri Karp.
«Me saime esimese arvestatava saagi juba 2009, aga nelja-aastase ajaloo kohta on nüüd küll rekordsaak. Kakssada liitrit marju on juba käes, aga ilmselt tuleb üle kolmesaja,» ütles Karp ning meenutas eelmist suve, mil väärtuslikud marjad läksid rebaste ja kährikute nahka.
Halvima ärahoidmiseks tõmmati tänavu istandusele juba varakult tihe võrkaed ümber.
«Paistab küll, et aitas,» tõdes Karp, kuid lisas, et viinamarjadel on teisigi ohte. «Näiteks linnud ja herilased. Kui nad kesta vigastavad, hakkab käärimine kohe pihta ja mari hukkub.»
Herilaste eemale meelitamiseks riputati taimede vahele magusa astelpajumahlaga plastpudeleid ning lindude peletamiseks kinnitati taimede vahele mitu kollast lendlevat inimnäoga õhupalli.
Veiniviinamarjade kasvatamisel on Karbi sõnul kõige olulisem aeg suve lõpp. «Just augustis ja septembris on see periood, kui kõik värv-, maitse-, ja aroomiained marja kogunevad,» lausus Karp, kellele on viinamarjadega katsetamine eriti huvitav. «Kui me katsetame maasikate või õuntega midagi, siis on mul oletus juba teada, aga siin on kõik uus, erakordne ja huvitav.»
Eelkõige teadusprojekt
Korjatud marjadest peaks lõpptulemusena valmima proovivein, mida saab maitsta järgmisel suvel.
«Jõuluks on noor vein valmis, aga siis läheb see paariks kuuks tammevaatidesse. Seejärel pudelitesse ja õige maitse saab ta aasta pärast,» ütles Lajal ning rõhutas, et tegemist on teadustööga ning kogu protsessi ajal võetakse proove.
«Seda, et viinapuud Eestis kasvavad, teadsid juba saksa mõisnikud, aga meie oleme saanud teada, et siin tehtud punane vein on samuti tervislik ja kvaliteetne,» lausus Kadri Karp.
Viinapuu «Hasanski sladki» («Varajane sinine»)
• Marjad: väikesed sinised,
C-vitamiini rikkad, õues vilikond tihe, soojas kasvukohas hõredam.
• Valmimisaeg: augusti lõpp.
• Kasutus: sobib veiniks.
• Põõsas: võrsed korgistuvad hilja, saagikas.
• Talvekindlus: ei vaja talvekatet, talub kuni –33 °C.
• Valmib vara ja sobib hästi avamaal kasvatamiseks.