Martin Pau: lapsed purki, punkt kirja!

Martin Pau Foto: SCANPIX

Ei saa nähvamata jätta, et nii lastevaenulikku mõtet, nagu avaldas läinud reedel Tartu linnavalitsuse ametnike ja lasteaiadirektorite ümarlaud, pole õnneks juba tükk aega kuulnud: muuta koolieelse lasteasutuse seadust nii, et kõiki sõime- ja lasteaiarühmi saaks suurendada nelja lapse võrra.

Lapsesõbralikuna ei kõla ka ümarlaualiste idee tekitada Tartu lasteaedadesse umbes 70 lisakohta liitrühmi moodustades. Näib, nagu usuksid ametnikud-direktorid, et kui seni on gripihooajal olnud korraga tõvevoodis kolmandik lastest, siis neid tihedamalt ninapidi kokku surudes haigestumise risk imekombel väheneb.

Üldiselt meenutab enamik raekojast kostvaid mõtteid lasteaiakohtade nappuse üle kõnekujundit kuumast kerisest ja tilgast veest. No ei saa tilgast leili! Ja ei lahenda saja lapse pressimine sinna ja kahesaja pressimine tänna 1400 koha puudujääki.

Me võime küll olla kindlad, et kolm aastat tagasi paisuma hakanud majanduskriisita oleks praegune olukord Tartus ja teistes omavalitsustes parem, aga sama kindlalt võime öelda, et Reformierakond tukkus paari lasteaia üleslöömise loorbereil juba ammu enne kriisi. Isegi ammu enne seda, kui neid lasteaedu üldse ehitama hakati.

Seejuures ei pruugigi linnavalitsuse põhiline möödalask olla selles, et ta otsustas viis aastat tagasi ehitada 10 miljoni eurose silla, mitte viis 120-kohalist lasteaeda ega valanud ühe soojaga ära järgmise viie vundamenti. Kahjuks näitab statistika, et sündide arv on hakanud taas vähenema. Kümme uut lasteaeda, mis võiks olla hetke ideaal, võivad olla kümne aasta pärast pooltühjad.

Arvestatav alternatiiv on paindlikum erahoid, mida Tartu küll toetab, aga ebapiisavalt. Kõrvalt jääb mulje, et linna arvates on hoiukohtade loomine eeskätt mingi eramure ja -äri. Tegelikult peaks linn kandma eralasteaednikke piltlikult öeldes kätel, käima ja küsima, kuidas saaks veel aidata, et nad ikka teeksid edasi tööd, mida seaduse järgi oleks pidanud ammu tegema linn.

Tartu linnavalitsus lubab, et järgmise aasta linnaeelarvet koostades püütakse vähendada linna- ja eralasteaedade kohatasude ebavõrdsust. Ehk siis anda raha näiteks eralasteaedade ruumide ettevalmistamiseks, mille arvelt eralasteaednikud mitte ainult ei saa, vaid kohustuvad seadma kohatasu ülempiiri 55 euro peale.

Kuna linnalasteaedades on kohatasu 22 eurot ja 24 senti kuus, jääb Tartu lapsevanemate ebavõrdsus kindlasti püsima ka 2012. aastal, aga parem varblane pihus kui tuvi katusel. Praegu maksavad lapsevanemad mõnes erahoius 150-eurost ja kõrgematki kuutasu. Rõhutan – see pole nende vaba otsus, vaid hädaväljapääs.

Lasteaiateema seekordseks kokkuvõtteks soovitan Tartu linnavalitsusel korjata linna kodulehelt ära jaburus, mida nimetatakse «lasteaiakoha taotluste järjekorraks». Mitte keegi, kellega olen sellest kompuuterlikust imesünnitisest rääkinud, ei saa aru, mis loogikaga see asjandus toimib ja mis kasu temast on.

Peamine, see järjekorramasin ei võimalda jälgida, kas linn ja lasteaiadirektorid teevad sohki või ei. Lausa pilkena mõjub seal aga väide, et igal aastal vabaneb Tartus kooliminejate arvelt tuhat lasteaiakohta, sest üldjärjekorras 826. kohal olev laps nihkub iga järgneva aastaga üha tahapoole ja tahapoole. Kui see pole müstika, on see ülim totrus.