Uusi kaubakeskusi kerkib Tartusse nagu seeni

Foto: Kaido Linde

Ainuüksi Maxima plaanib Tartus lähiaastatel avada vähemalt viis uut poodi, kuid ka konkurendid ei maga ja konkreetsemaks on asi läinud lisaks veel viie kaubakeskuse rajamisel.

Oma seitsmenda poe Tartus plaanib Maxima avada oktoobris Anne 40 majas, kus viimati töötas Comarket. Firma avalike suhete juht Erkki Erilaid lubab kaheksandat Maximat Jaama 203 aadressil tuleval aastal  ja veel kaht, mille asukohad ei ole tema sõnul veel kindlad.

Maximal on krunt Kalda tee 15 ja just sel nädalal arutas linnavalitsus Narva ja Peetri tänava ristile kavandatava Maxi-ma küsimust.

Peale selle käib Ülenurme vallaga vaidlus Lõunakeskusse Bauhofi poe taha Maxima ehitamise tingimuste üle.

Sõbra tänava Prismale lisaks on uus Prisma kerkimas Nõlvakusse ja see peaks valmima tuleval aastal.

Poerivi Kalda teele

Uus Konsum on Võru tänaval Pauluse kalmistu kõrval Tarmeko krundil kavas avada järgmise aasta lõpuks, ütles Tartu Tarbijate Kooperatiivi  juht Tarmo Punger. Konsum tuleb tema sõnul kindlasti ka vana kaubamaja asemele ehitatavasse hoonesse.

Selver plaanib avada Tartus tuleval aastal uue kaupluse, ettevõtte avalike suhete juht Annika Vilu ütles aga, et enne lepingu sõlmimist ei saa sellest lähemalt rääkida.
Rimi on mõlgutanud kahe uue kaubakeskuse rajamise mõtteid: neist üks on kavandatud Anne sauna juurde Lõhmuse tänava äärde, teine Kalda teele Anne turu krundile.

Rimi Eesti Food ASi kinnisvarajuht Eve Leemets ütles: «Saame praegu öelda, et pärast detailplaneeringute kehtestamist kaalume edasisi tegevusplaane.»

Kalda teel on seega tekkimas olukord, kus üksteise järel reas on Konsum, Maxima, Rimi, Selver ja veel üks Ma­xima. Ka on seal üks kaubanduskeskusele mõeldud krunt Vallikraavi Kinnisvaral, kuid ühegi poepidajaga pole jutt konkreetseks läinud.

«Kuskil on piir, aga meil puuduvad argumendid öelda stopp,» ütles Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. «Kõik kaubakeskused on kergkonstruktsioonist ja nende eluiga lühike, eks turg reguleerib ja siis ehitatakse asemele midagi uut.»

Tartu abilinnapea Raimond Tamm märkis, et kui mööblimaja välja arvata, ei ole Tartus ühelgi kaubanduskeskusel olulist hävingut olnud.

«Linnavalitsus soovib loomulikult, et ettevõtlus Tartus areneks, kuid tarbijate ostuvõimel on piirid. Siiani tundub, et kõigile on koht,» ütles Tamm.

Samal ajal, kui mõnes Tartu piirkonnas on kaubanduskeskuste üleküllus, on teisal poode ilmselgelt liiga vähe. Ranniku tõi näiteks Raadi linnaosa, millele Vahi Maxima kindlasti ei ole piisav, või Mustvee linna mõõtu Variku linnajao, kus arvestatavat kauplust tema sõnul pole.

Poe puudumist kurdab ka Ihaste rahvas, kaks poele sobilikku krunti on välja vaadatud. Üks Pallase ja Lammi kurvis, teine Talutare ja Hipodroomi nurgal.

Samamoodi poevaene on Tammelinn ja Tähtvere. «Linnal pole võimalik poe avamist nõuda, küll on võimalik nõuda poeruumi säilimist äripinnana,» lausus Ranniku.

Lisaks juba konkreetsete poekettidega seostatud kruntidele on Tartus kaubakeskustele broneeritud veel vähemalt kaheksa krunti üle linna.

Väikepoodide raske põli

Tallinnas püsib eluvaim sees mitmetel väikepoodidel, uusigi avatakse. Tartus pole esmatarbekaupadega kauplevaid väikepoode ja eriti veel ketistamata poode lisandunud.

Samas ei ole ka kõik senised kaubakeskustele alla vandunud. Tartu ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing loetles, et neid on jäänud Karlovasse, Supilinna ja Staadioni tänavale, alles on ka põline Toome pood.

Abilinnapea Tamm lausus,  et väikepoodide võimalused tekivad, kui need paiknevad inimestele lähemal kui kaubakeskus. «Aga kui kaubakeskusi tuleb ridamisi linna juurde, siis väikepoodidel on järjest keerulisem tulla igapäevast toidu- ja tarbekaupa müüma, eriti kui need ei kuulu ketti,» sõnas ta.

Tensing täiendas, et Fee­noksi omanikud plaanivad toidupoodi Kaunase puiesteele, kuid Feenoksi eripära arvestades on sortimendis peamiselt ilmselt alkohoolsed joogid.