/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/09/07/739732t1h9059.jpg)
Naabrite vastuseisust hoolimata kiitis Tartu linnavalitsus heaks Tammelinna eramajade vahele perearstikeskuse ehitamist lubava kava saatelausega, et naabrite põhjendused tuginevad emotsioonidel.
Arstikeskuse ehitamise plaan teeb naabritele tuska
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt on Puusepa 3 krundist, millel keset suurt muruvälja väikeses rohelises majas asub Raja apteek ja kuhu firma BFG OÜ on tahtnud planeeringu koostaja Artes Terrae kaasabil juba viis aastat rajada perearstikeskust.
Pikkade vaidluste tulemusel sündinud planeeringu eskiisi järgi võib praegusele 69,6-ruutmeetrisele hoonele teha juurdeehitise nii, et hoonetealune pindala on kuni 250 ruutmeetrit. Seejuures ei tohi juurdeehitis olla kõrgem praegusest hoonest.
Miljöökaitseala
Tartu abilinnapea Raimond Tamm kommenteeris, et ka pärast juurdeehitise rajamist pole hoone sobimatult suur, praegu on 1664-ruutmeetrisest krundist täis ehitatud vaid neli protsenti.
Krunt asub Tammelinna miljööväärtusega hoonestusalal keset üldplaneeringujärgset elamuala, kaitsestaatuse eesmärk on tagada 1920.–1930. aastatel kujunenud aedlinna tervikilme säilimine. See on üks põhilisi argumente, millele naabrid on vastuseisus tuginenud.
Praegu on aga Puusepa 3 maakasutuse otstarbeks saanud sada protsenti ärimaa.
Siiski kommenteerib linn, et üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaal lubatud ka iseseisvate äriotstarbeliste kruntide moodustamine, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses planeeringuga piiritletud ühtsest elamumaast asumis, ja seega on planeeringu eskiislahendus kooskõlas linna üldplaneeringuga.
Naabrid on aruteludel öelnud, et perearstikeskuse kavandamine eramajade vahele ei ole sobiv.
Nii ütles ka Puusepa 1 eramu omanik Taavi Saul eile. Ta sõnas, et tema meelest kasutatakse naabrite väsitamise taktikat, aastate jooksul on tutvustatud mitmesuguseid planeeringulahendusi, kuid ükskõik, kuidas jooni ka paberile ei veeta, ei kao sellest vastuseisu peamine põhjus: nad ei soovi oma aia taha suurt ärihoonet.
Kleidi värvil pole tähtsust
«Ehk siis, kui pruut üldse ei meeldi, siis pole vahet, mis värvi on tema kleit,» on Saul kirjutanud ühes oma seisukohta väljendavas kirjas.
«Mul on tekkinud teatav kogemus vaidlusküsimuste analüüsimisel ja oskan üsna hästi eristada, mis on põhjendatud seisukoht ja mis mitte,» lausus abilinnapea Tamm. «Lihtsalt emotsioonide najal otsuseid langetada ei ole otstarbekas. Seal on hästi palju emotsioone mängus ja argumenteeritud seisukohti vähe.»
Tamm jätkas, et selle vaidluse puhul ei ole küsimus «kodu versus äri», vaid kas äri kahjustab inimese elukeskkonda. «Kõnealusel juhul minu seisukoht on, et mõju on äärmiselt minimaalne,» ütles Tamm.
Naabrite arvamus on, et äritegevuse laiendamine krundil toob kaasa suurema liikluskoormuse, parkimiskohtade vajaduse ja haljastatuse osakaalu vähenemise. Tamm leidis, et liikluskoormuse kasvu naabrid vaevalt tajuvad, sest jäetud on piisav puhverala ja palju haljastust.
Kevadel peetud koosoleku tulemusel on krundil asendatud maa-alune parkimine maapealsega ja parklakohtade arvu hoovis on vähendatud kümnele esialgse 17 asemel, peale selle veel üks lühiajalise parkimise koht maja ees. Lisaks sellele on hoonestus koondatud tänava äärde, et hoovi jääks rohkem haljastust.
Puusepa 3 detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu on 16. septembril kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3 kolmandal korrusel.