/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/09/07/739696t1hd81c.jpg)
Alam-Pedja looduskaitseala Selli-Sillaotsa matkarajal jalutajad imetlesid üht põnevat männipuud, mille tüvel on sees ring. Laupäevast saati on sellest puust järel vaid nukker känd.
Varas viis kaitsealalt unikaalse puu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes oli see jultunud inimene, kes toimetas vaatamisväärsuse kallal saega, ei ole esialgu teada.
Tartumaa metskonna metsaülem Toomas Haas märkis, et looduskaitsjad uurivad kindlasti selle omapärase okkakandja kadumist. Kui keegi õnnestub kätte saada, siis karistatakse teda väärteo korras varguse eest, lisas Haas.
Vargused sagenevad
Metsaülem lisas, et koos küttepuude hinna tõusuga on vargused metsast taas sagenenud. On inimesi, kes püüavad niimoodi kiiret raha teenida.
«Sõidetakse kaubikuga metsa, võetakse viie minutiga mõni kuivanud kuusk maha ning järgatakse ära. Ja siis mõne memme õuele.» See mänd läks ilmselt siiski mingiks otstarbeks kellegi koju, oletas Haas.
Puu kadumise avastas laupäeval Palupõhjas elav Pille Tammur, kes läks koos seltsilistega rabamatkale. Rõngaga männipuu ei asu päris matkaraja ääres, vaid kümmekond meetrit läbi tihniku. Selle juurde viib rada.
Laupäeval Tammuri seltskond männi juurde ei põiganud. Teeotsast möödudes tundus aga millegipärast, et midagi on valesti, kirjeldas Tammur. Ta otsustas minna tagasi.
Esmalt ei hakanud midagi silma, kuid peagi köitis tähelepanu maapinnal lebav peotäis värsket sammalt. Järgmisel hetkel oli seda rada sageli läbi kõndinutele kõik selge. Samblikutuusti alt tuli välja värske känd. Keegi oli käsisaega puu maha võtnud ning tõenäoliselt õla peal minema viinud.
«Ilmselt lootis inimene kändu samblaga kattes, et nii ei märka seda keegi. Selle peale ta ilmselt ei osanud tulla, et puu puudumine võib suisa vastu karjuda,» rääkis Tammur. Ta lisas, et sellistel hetkedel on inimeste pärast häbi ja piinlik.
Ligikaudu viis kilomeetrit pika Selli-Sillaotsa õpperaja üks rajajatest ning praegugi seal loodusmatku juhtiv looduskaitseühingu Kotkas liige Robert Oetjen ütles, et viguriga mänd oli kindlasti üle saja aasta vana. Tema läbimõõt oli 15–20 sentimeetrit ning pikkus ligikaudu 2,5 meetrit.
Matkaraja vaatamisväärsus
Männi omapära seisnes selles, et selle tüvi tegi umbes lapse pea kõrguselt täisringi ümber puu kasvusuuna.
«Eks ta üks väike loodusime oli. Teist sellist ei teagi,» tõdes Oetjen. Ring oli inimese näo suurune. Paljud tegid pilti nii, et asetasid oma näo puu tüve sisse.
«Raske öelda, kas keegi mõtles sellest puust oma grillimajakesele posti teha või tahtis seda lihtsalt sõpradele eksponeerida,» arvas Oetjen.
Samuti sellel loodusrajal tihti matkajuhiks käiv Juhani Püttsepp märkis, et selle männi juures tegi ta alati peatuse ning lasi inimestel looduse vingerpussi imetleda. Viimati käis ta seal 16. augustil koos Saksamaa ja Itaalia tudengitega.
«Kõik, kes seda puud nägid, imestasid,» kinnitas Püttsepp ja lisas, et üks Saksa poiss jäi lausa matkajatest maha, et sõlmega puud pikemalt pildistada.