Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Kunstnik tuli tagasi musta värvi juurde

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Malle Leis, «Kuldlõige», 
õli, lõuend, 90 x 90 cm, 2011.
Malle Leis, «Kuldlõige», õli, lõuend, 90 x 90 cm, 2011. Foto: SCANPIX

Malle Leisi eluloo olulised verstapostid on Taaralinnas. Ta õppis Tartu kunstikoolis ja 1973 oli Tartu kunstimajas tema esimene suurem personaalnäitus. Nüüd on tartlastel taas võimalus näha Leisi isikunäitust.

Näitusel «Back to Black» E-kuns­­tisalongis kohtab erinevaid tehnikaid: õlimaali, akvarelli ja pliiatsijoonistust, kuid neid kõiki ühendab üks läbiv joon – must värv. See ei ole midagi uut Malle Leisi loomingus. Juba 1960. aastatel oli must foon kunstniku käekirja üks peamisi tunnuseid, sellel püüdsid pilku erksa koloriidiga objektid.

Toona oli see tõeline mäss ja lahtiütlemine klassikalistest maalitraditsioonidest. Nüüdse väljapaneku pealkiri viitabki kunstniku tagasivaatele oma varasemale loomingule, kuid näituse teosed pärinevad viimastest aastatest.

Kolm õlimaali on avalikkuse ees esimest korda. Nendest kaks olid algul mõeldud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusele «Abstraktne» Tallinna kunstihoones, seda kureeris Leonhard Lapin. Kuna Leis neid siiski tolleks näituseks valmis ei jõudnud, siis teevad need nüüd oma debüüdi vähem abstraktsena.

Neist üks, «Hommage a Leon­­hard Lapin», ongi sestap pühendatud Lapinile. See töö on ekspressiivne ja elav ning moodustab tasakaalustatud terviku teise, pigem plakatlikult mõjuva suuremõõtmelise lillemaaliga «Kuldlõige», mille erkpunased mooniõied on kindlasti selle näituse ühed pilkupüüdvamaid detailid.

Kunst loodusest

Malle Leisi loomingus on alati olnud aukohal taimed ja viljad. Ometigi on Leisi looming kaugel tavapärasest natüürmordist või puhtast natuuritruust loodusjäädvustusest. Tema maalidel teenivad need kõrgemaid kunstilisi taotlusi.

Tema maalide lilleõied või puu otsast kukkunud õunad on esteetiliselt kaunid kujundid, millele Leis annab uue mõõtme ja tähenduse. Seetõttu ei ole need tema töödes ka seatud kimbuks vaasi või anumatele, vaid justkui hõljuvad õhus, elades sel kombel oma elu sõltumata meist, inimestest.

Taimemotiive jätkub kõikidele töödele, kuid nende iseloom on pidevas muutumises. Õlimaalidel mõjuvad need jõuliselt, akvarellidel ja joonistusel omandavad aga hoopis salapärase varjundi. Põhjust saab otsida just paljukõneldud tumedast taustast.

Keerukas tehnika

Muide, akvarell on üks keerukaimaid tehnikaid. Nimelt ei võimalda see olulisi parandusi – kui pintsel puudutab paberit, siis sulandub värv sellega üheks ning tagasiteed enam ei ole. Malle Leis on astunud veel sammukese edasi ning on maalinud mustale paberile, mida teadaolevalt pole vähemalt Eestis keegi harrastanud.

Aeg on möödunud ning uus põlvkond kunstipublikut peale kasvanud, kuid Leis esitab oma loomingut endiselt talle iseloomuliku jõu ja võimsusega. Näitus «Black to Back» märgib kunstniku väärikat tagasitulekut Taaralinna kunstihuviliste ette ning kinnitab taas tema meisterlikkust värvide käsitsemisel.


kas teate?

Malle Leis
• Maalikunstnik ja graafik Malle Leis sündis 9. juulil 1940 Viljandis.
• Lõpetas Pärnu 2. keskkooli, õppis 1958–1961 Tartu kunstikoolis ning astus 1961 metallehistöö erialale Eesti riik-likus kunstiinstituudis, mille lõpetas lavakujunduse erialal 1967.
• Isikunäitus «Back to Black»
E-kunstisalongi galeriis (Raekoja plats 20) on avatud 20. septembrini.
 

Tagasi üles