Eetika aspektiga tuleb sihikindlalt ja valdkonnaüleselt tegelda ka poliitikas, nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus, ütles president Toomas Hendrik Ilves Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. sünnipäeva aktusel.
Ilves rõhutas vajadust tegeleda eetikaga laiemalt ja valdkonnaüleselt
7. september 2011, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Anonüümsest netisõimust kuni veebipõhiste haiguslugude privaatsusküsimusteni seisame üha enam vastamisi uute valdkondadega, kus tekib konflikt heaks kiidetud käitumisnormide, üksikisikute õiguste ja avaliku hüve vahel,» ütles president Toomas Hendrik Ilves täna, esinedes Tartu Ülikooli aulas ülikooli eetikakeskuse 10. sünnipäeva aktusel kõnega, milles rõhutas eetika olulisust 21. sajandi kiiresti muutuvas maailmas, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja.
Neid vastasseise pole võimalik hinnata ega neile lahendusi pakkuda erapooletu ja süvitsi mineva analüüsita, rääkis riigipea ning tunnustas Tartu Ülikooli eetikakeskust, kes on suutnud hoida moraali, eetika ja väärtuste teemat laiemalt avaliku disksussiooni osana.
«Ometi akadeemilistest aruteludest ei piisa. Usun kindlalt, et eetika aspektiga tuleb sihikindlalt ja valdkonnaüleselt tegelda ka poliitikas, nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus,» rõhutas president Ilves.
Riigipea tõi näiteks tema juhatatava Euroopa Liidu e-tervise rakkerühma töö, mis tegeleb ka patsientide õiguste, üle-euroopalise ravikindlustuse ja kehtivate privaatsust kaitsvate siseriiklike õigusnormide konfliktiga.
«Eetika pole teaduslikul, ammugi mitte praktilisel tasandil mõtisklemine kauges minevikus elanud filosoofide vaimupärandi üle. Arenev ja muutuv maailm püstitab meie ette üha uusi küsimusi, mistõttu näen ka Tartu Ülikooli Eetikakeskusel järgmistel kümnenditel olulist ja üha kasvavat rolli,» ütles president Ilves täna Tartus.