/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/08/31/728890t1ha81f.jpg)
«Jube kahju on nii öelda aga Pühajärve sõjatamm on omadega läbi,» tõdes väärikat loodusmälestist hoolikalt uurinud dendroloog Urmas Roht.
Eksperthinnang: Pühajärve sõjatamm on omadega läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusti viimasel päeval pidasid keskkonnaametnikud ning Pühajärve puhkepargi esindajad puu all nõu, kuidas tamme päästa. Seejärel uuris Urmas Roht Pühajärve pargi kuulsaima vaatamisväärsuse tervist ning tuvastas, et puu seis on väga halb. «Tamm on maapinnast kuni võrani tüvemädanikku täis.»
Tamme hävimise peamise põhjusena nimetas Roht 1990. aastate keskel kahe suure haru vahele paigutatud betoonist plommi. «See on kiilukujuline ja väga raske, surub kahte otsa laiali,» selgitas Roht. Lisaks sellele imab ja hoiab betoon niiskust, mistõttu tekkis plommi ümber väga intensiivne mädanikukolle.
Lõunapoolsemal püsti jäänud oksal on sees pikkipragu. Pole tarvis suurt tormi, et seegi haru murduks. Tüveosale tõmmatud vitsdad ei päästa. Dendroloogi kinnitusel võib haru murduda ka lausa tuulevaikse ilmaga, mistõttu tegi ta Pühajärve puhkekeskusele ettepaneku, et territooriumi haldaja hoiaks inimesed tammest kaugemal.
Otepää poole jäävate okste seisund on pisut parem. Lähiaastatel suudab puu tõenäoliselt neile harudele veel ka lehti kasvatada. Aga kui kaua täpsemalt, seda ekspert hinnata ei julenud.
Kuna tegemist on looduskaitsealuse puuga, ei hakka keegi seda maha saagima. Tammel lastakse jala peal surra.
Praegu 698-sentimeetrise ümbermõõduga Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.