Pots ja pots kukuvad aedades õunad ning enamik ploome võiks juba keldririiulil purgis talve oodata. Tartumaa suured puuviljakasvatajad kasutavad nüüd iga päeva, et saak kokku noppida.
Sügis hiilis aeda tavalisest varem
6. september 2011, 21:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulundusühistu Vasula Aed töötajad on pea kõik ploomid ära korjanud ja nopivad nüüd õunu. «Tänavune sügis on selline, et kõik küpseb vähemalt kümme päeva varem kui tavaliselt,» ütles TÜ Vasula Aed juhataja Imbi Rohejärv. «Muidu võtsime septembri alguses ikka «Emma Leppermanni», aga sel aastal on see ploomisort juba unustatud.»
Vasula Aia ploomisaak oli hea, kolm-nelikümmend kilo tuli puult ikka ära. Õunasaagi hindas Imbi Rohejärv keskmiseks. «Õunu on tänavu rohkem kui mullu, aga midagi hiilgavat pole,» ütles ta. «Mõned sordid kandsid, mõned jäid tühjaks.»
Hea ja väga hea saak
Eesti Maaülikooli Rõhu katseaia õunasaak on täitsa hea, kuigi pisut väiksem kui mullu. «Õuna jätkub,» ütles Rõhu katseaia juhataja Toomas Tõrra. «Pirn kasvas kah ilusti, sest päikest oli palju. Astelpaju on meil üsna ühtlase saagiga, viinamarjasaak paistab ilus tulevat.»
Mullu pistsid rebased Rõhu katseaia viinamarjad nahka, tänavu ei tohiks sellist äpardust juhtuda. «Võtsime kasutusele karmimad kaitsemeetmed,» selgitas Toomas Tõrra. «Nüüd on viinamarjadel kindel aed ümber ja ka lindude vastu oleme üht-teist ette võtnud. Nii et viinamari läheb ikka veiniks, mitte metsikule loodusele.»
«Õunasaak on hea ja mõnel puul isegi ülihea,» kinnitas Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer. «Meil just kolm noorikut korjasid kümneaastaselt «Anteilt» 118 kilo!»
Eesti statistiline keskmine õunasaak on 5–7 tonni hektarilt, Pollis on keskmine tegelik õunasaak 10 tonni hektarilt. Hea saak on seal 15 tonni hektarilt ehk 30–40 kilo puu kohta.
Rõngu Aed ASi õunaaedades algas saagikorjamine läinud reedel. «Saagi kohta on vara midagi öelda,» rääkis Rõngu Aed ASi juhatuse esimees Toomas Rüütmann. «Võid küll vaadata, et ilus ja hea õun, kuid ei tea ju, kuidas see säilib. Seda saab küll öelda, et õunasaak on parem kui mullu.»
Õunte asemele marjad
Rõngu Aia õunasaak tuleb tänavu Rõngu külje alt 15 ja Pollist 12 hektarilt. Rõngus likvideeritakse ehk võetakse tänavu maha õunapuud ligi 50 hektaril. «Nende puude aeg sai lihtsalt läbi,» selgitas Toomas Rüütmann. «Rajame uued istandused, istutame õunapuud ja mustad sõstrad.»
Sel aastal rajab ettevõte 35-hektarilise mustasõstraistanduse ja tuleval aastal sama suure. «Musta sõstra nõudlus on üha kasvanud,» ütles Toomas Rüütmann. «Oleme seda marja müünud Felixile ja ka Euroopasse. Istanduse rajamine on küll kallis, aga see on perspektiivne.»
Imbi Rohejärv usub, et õunakasvatusel on Eestis tulevikku, kuigi Vasula Aed müüb oma kauba praegu peamiselt laatadel ja turul.
«Me veel ei jaksa õunu kauplustele pakkuda, sest pakend on kallis ja meie vahatamata õunad närtsivad poes paari päevaga,» ütles Rohejärv. «Aga Eestis on mitmel pool rajatud uusi aedu, istandused kasvavad ning küll jõuame peagi Euroopa õunakasvatajatele taimekaitse ja vahatamisega järele.»