Tartu vajab juurde 1400 lasteaiakohta

Lasteaeda pääsemist ootab Tartus sadu lapsi, ehkki seaduse järgi peaks omavalitsus lasteaiakoha tagama kõigile seda soovijatele. Foto: Sille Annuk

Lapsed on elu õied, kellele Tartu linnavalitsusel on pakkuda küll hõbelusikas, kuid seadusega lubatud lasteaiakohta kõigile soovijaile ei tõota veel ka linnavõimu järgmise üheksa aasta kava puuduse vähendamiseks.

Eesti Põllumajandusmuuseumi töötaja Janika Turu on üks neid lapsevanemaid, kelle püüd lapsele omavalitsuse lasteaias kohta leida on seni lootusetult liiva jooksnud. Kui Jenna sündis, elas pere veel maal, Võnnu vallas. Aga Ülenurmele tööle käia oli kulukas ja otsustati Tartusse kolida.

Veel enne Tartus lasteaiajärjekorda registreerumist proovis Turu õnne Ülenurmel, kuid kuulis sealt, et pole lootustki. Tartu lasteaiajärjekorda kirjutati Jenna eelmise aasta märtsis ja siis oli ametnike arvamus, et vahest tänavu jõuab järg Jennani. Seni pole jõudnud.

«Võib-olla oleksime pidanud sünnist saati tartlased olema,» lausus Turu.

Hädalahenduseks oli eralasteaed Cipollino, mis hoolimata tolle hetke kõige odavama pakkumise valimisest oli ikkagi sedavõrd kallis, et noorel emal tekkis küsimus, kas odavam poleks mitte töölt koju jääda. Kohamaks oli 160 eurot kuus, koos toidurahaga 210.

Sotsiaalabiosakonnast toetuse küsimine naerdi piltlikult välja kommentaariga, et 400-eurone palk on selleks liiga hea ja rohkem pole mõtet küsima tulla.

Nüüd tänab Turu tööandjat, kes lubab lapse tööle kaasa võtta, õnneks on koht ka lõunauinaku tegemiseks. «Eralasteaias on sõimerühm, poolteise- ja kaheaastased lapsed. Mida ta seal nende keskel teeks, minuga töö juures ta vähemalt areneb,» ütles Turu.

Tartu lasteaiajärjekorras oli augustis ühes Jennaga 1426 last, kes kõik soovivad hakata lasteaiakohta kasutama hiljemalt tänavu sügisest – vähemalt on see vanemate seisukoht. Järjekorras on 377 ühe-kaheaastast, 697 kahe-kolmeaastast ja 352 kolme-nelja-aastast. Vabu kohti on piisavalt üksnes viie-kuueaastastele.

Lasteaiakohti on 5421 lapsele, kuid vaja oleks vähemalt 6800. Olulist hälvet sellest arvust ei näita prognoos aastani 2020. Arvestuse alus on, et lasteaiakohti soovib kolmandik poolteise-kaheaastastest, 80 protsenti kahe-kolmeaastastest ja 85 protsenti kolme- kuni kuueaastastest.

Härjal sarvist

Ühes eelmisel kümnendil ehitatud kolme uue lasteaiaga on Tartus 31 munitsipaallasteaeda. Lasteaiakohtade põua vähendamiseks on lasteaedadesse lisakohti loodud, kuid puudus püsib. Ka hoolimata kaheksa eralasteaia panusest.

Läinud reedel istus Tartu linnavalitsuse haridusosakonnas koos ametnike ja lasteaiadirektorite ümarlaud, kes arutas linnavalitsusele esitatavat programmdokumenti «Kuidas lahendada lasteaiakohtade puudust Tartu linnas?».

Ülesanne oli leida võimalus 1300–1400 uue lasteaiakoha loomiseks olukorras, kus nii paljude kohtadega uute lasteaiahoonete ehitamine käiks linnale lähiaastail kindlasti üle jõu. Seda enam, et suvel pani oma raporti lauale koolivõrgu töörühm, mis soovitas põhikoolikohtade nappuse leevendamiseks uute koolimajade ehitamise programmi.

Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et täiesti selgelt on põhiline abinõu ikkagi uute lasteaedade ehitamine, milleks võivad teed sillutada Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi toetusmeetmed. See on suur lootus.

Ent väikeseks panuseks on ka regulatiivsed abinõud. Näiteks rühmade täitumuse suurendamine. Idee on saada umbes 70 lisakohta liitrühmade moodustamise teel.

Koolieelsete lasteasutuste seadus ütleb, et sõimerühmas võib olla 14 kuni kolmeaastast last. Omavalitsus võib piirarvu suurendada veel kahe võrra. Aiarühma piirarv on 20 (+4), kuid liitrühmas, kus on kahe- kuni seitsmeaastased lapsed, on see 18 (+2). Arutamisel on seadusemuudatus, mis sätestab rühma liigina sõime (kuni kolmeaastased) ja aiarühma (üle kolmeaastased).

Peale selle soovitas ümarlaud teha ettepaneku seadusemuudatuseks nii, et kõigis rühmaliikides oleks võimalik täitumuspiiri suurendada kuni nelja koha võrra.

Sellega seltsib võimalus muuta rühmade täitmine paindlikumaks: sõimekohtade vabastamiseks saab viia arenenumaid kolmeaastasi üle aiarühma või liitrühma.

Parem ajakasutus

Eraldi tähelepanu pälvis lasteaiakohtade pakkumise aeganõudev protseduur. Praeguse korra järgi teatab lasteaiajuhataja vabanenud kohtadest registriametnikule, too annab talle järjekorras esimestel kohtadel olevate laste andmed, misjärel lasteaia direktor võtab ühendust lapsevanemaga. Ent alati ei saada kohe ühendust. Kui lapsevanem kohta ei soovi, algab jada otsast peale ja lasteaiakoht seisab tühja.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et kaks kuud tagasi oli ühel ajal täitmata 70 lasteaiakohta, seda ajal, kui sajad lapsed on järjekorras.

Protseduuri tuleks kiirendada.

Ümarlaua üks ideid oli, et kui lapsevanem on mitu, näiteks kaks korda oma eelistusena märgitud lasteaia kohast keeldunud, kukuks ta järjekorra lõppu.

Omaette küsimusena esitati, kas ei peaks karmistama järjekorda võtmise tingimusi. Näiteks, et vähemalt ühel lapsevanemal peab rahvastikuregistri järgiks elukohaks olema Tartu. Ning kas defitsiidi tingimustes on mõistlik võrdsustada rahvastikuregistris tartlaseks märgituid nendega, kes elavad Tartus alaliselt üksnes õpingute ajal.

Abinõu, mis ka võimaldaks olemasolevaid lasteaiakohti tõhusamalt kasutada, on osaajaline koht, mis võiks olla võimalus neile, kellel pole vaja last lasteaeda viia igal tööpäeval või siis üksnes päeva esimesel või päeva teisel poolel kuni kuus tundi.

Statistika näitab, et tegelikkuses on iga päev kohal umbes 70 protsenti lasteaeda registreeritud lastest. Sellist võimalust lubab ka seadus, kui lasteaiakohtade vajadus on suurem kohtade tegelikust arvust.

Seni ei ole osaajaga kohti Tartus loodud eeldatava nõudluse puudumise tõttu. Arvestuslikult võiks osaajaga koht olla võimalus kuni 180 lapsele lasteaiakoha pakkumiseks.

Korralduslikud üksikasjad vajavad veel selgeks arutamist, näiteks tasu või kuidas lasteaiaõpetajad jõuaksid teistega võrdselt õpetatud ka üksnes pooleks päevaks tulevad lapsed.

Läheb ehitamiseks

Tuleval ja ületuleval aastal on linnal kavas kaheksa lasteaia õuepaviljonide kinniehitamine, mis annab juurde tosin rühma kokku 272 lasteaiakohaga. Need lasteaiad on Triinu ja Taavi, Kannike, Tähtvere, Kelluke, Maarjamõisa, Piilupesa, Hellik ja Ristikhein. Ilmatsalu 46 kortermajas on Meelespea lasteaias kavas luua ruumid kahele rühmale, 40 lapsele.

Need ehitused suurendaksid lasteaiakohtade arvu üle 5700.

Abilinnapea Teppan ütles, et need on kindlasti ka kõige kiiremad lahendused ja raha nendeks ehitusteks kavandab linn tuleva aasta eelarvesse.

Ent ideid on välja käidud rohkem.

Näiteks Kannikese lasteaia abiruumist 24 lapsele hoiurühma ehitamine ja Veeriku kooli koolieelikute rühmade loomine 48 lapsele.

Viimane oleks siiski ajutine lahendus, sest ka koolikohtade nappus on silmapiiril.

Taas on üles kerkinud Ploomikese lasteaia laiendamise mõte ka hoone sellesse ossa, kus praegu töötab waldorfkool, kuid eeldus on koolile mujal sobiva koha leidmine. Raha läheb nendeks ehitusteks vaja üle poolteise miljoni euro.

Peale selle on 2013. aastal kavas valmis saada Rukkilille kuuerühmaline juurdeehitis.

Riigi toetusel loodab linn uued lasteaiad ehitada Kulli, Pepleri, Oa ja Uuele tänavale ning Ihaste ja kesklinna piirkonda, mis annaks umbes 970 uut lasteaiakohta ja lasteaiakohtade koguarvuks 6700. Ent seegi jääb vajadusele alla. Esimesena on Teppani sõnul kavas ehitama hakata Kulli lasteaeda, aastal 2014.

Nõnda jätkab linn eralasteaedade toetamist.

Toetuse maksmise tingimus on, et lasteaiakohti saavad kasutada ainult Tartu elanikud ja tasu selle eest ei tohi kümne aasta jooksul olla kõrgem kui 20 protsenti riiklikust miinimumpalgast, mis teeb praegu 55,6 eurot kuus. Munitsipaallasteaias on tasu 22,24 eurot kuus. Mõlemal juhul lisandub aga toiduraha.

Eralasteaedades, mis ei saa linnalt toetust, küünib kohatasu 255 euroni.

Koostöö ettevõtetega

Arutelu viimane teema oli, kuidas kaasata lasteaedade loomisse suuremaid ettevõtteid ja asutusi, kelle töötajatel on raskusi lasteaiakoha leidmisega. Kas või lasteaia pidamiseks sobivate ruumide pakkumisega.

Tartu ühe suurema tööandja ja tuhandetesse küündiva üliõpilaskonnaga Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ütles eile intervjuus, et mure selle teema pärast tõesti on ja sestap ka lastehoid sessiaegses raamatukogus.

«Noored peavad lähitulevikus keskenduma ainult õppimisele. Kui lapsed on lasteaias või lastehoius, tuleb see õppimisele kasuks,» ütles Karis. «Ülikool ei ole ellu kutsutud selleks, et hakata lasteaedu pidama. Linn peaks tagama, et on hea keskkond, kus noor saab õppida ja õppejõud töötada. Linn on väga osav delegeerima kohustusi mujale. Eriti nendele, kes on sellest huvitatud.»

Ent nagu lasteaiakohtade puuduse likvideerimise programmis nenditakse, ei suuda omavalitsused suhteliselt madala maksukoormuse ja madala tulubaasi korral neile seadusega pandud ülesannet täita.