27. juulil siirati Viinis esimesele Eesti patsiendile nii kopsud kui süda.
Noormees sai uued kopsud ja südame korraga
Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurg Tanel Laisaar märkis, et sündmus leidis aset sellessamas Viini südame- ja kopsutransplantatsiooni keskuses, kellega Tartu Ülikooli Kliinikumil on partnerlusleping ning kus siirati kopsud ka esimesele Eesti kodanikule 2009. aastal.
Seekord aidati 19-aastast noormeest, kes elas kaasasündinud südamerikke ja kahjustatud kopsudega ning keda muu ravivõte ei oleks aidanud.
«Enne operatsiooni elas noormees vaid tubast elu ning ta füüsiline koormustaluvus oli väga väike,» rääkis Laisaar. Praegu on ta kodus tagasi ja treenib end selle nimel, et oma kõhetunud lihased ja füüsis pikkamööda järele aidata ning normaalse elu juurde naasta. See kõik võtab aega.
Küsimuse peale, mida selline uudis Eesti meditsiinile tähendab, vastas Tanel Laisaar: «Seda, et niisugused võimalused on saanud ka Eesti patsientidele kättesaadavaks. Varem need inimesed lihtsalt surid ära.»
Ta lisas, et samas ei ole patsiendi teise riiki operatsioonile saatmine nii lihtne, nagu pealtnäha tundub.
Kuigi Eesti Haigekassa on nõus maksma kinni miljon ja ehk rohkemgi krooni endises rahas nii siirdamise kui ravi kulusid, siis seni on lahendamata see, kuidas tasuda näiteks lennukipiletite eest ning mille alusel maksta palka arstile, kes on võtnud endale riski nii raskes seisundis patsienti lennukis teise riiki saata.
Millal võiks Eestis aset leida operatsioon, kus siiratakse nii süda kui kopsud?
«Selleks peaks Eestis olema lisaks kopsusiirdamisprogrammile ka südamesiirdamise programm, mida meil veel ei ole,» lausus Laisaar.
«Väikesed ettevalmistused küll käivad ning seepärast ei kuulu see teema tõesti enam ulmevaldkonda,» lisas kopsukirurg.
Tanel Laisaar märkis, et sealsamas Viinis, kus tehakse rutiinselt 100 kopsusiirdamist aastas, on vaid üks kuni kaks niisugust operatsiooni, mil patsiendile antakse korraga uued kopsud ning süda.