Koidu keskuse noorte kalameeste klubi Kalakratid veetis augustinädala Soomes Tampere lähiste järvede ääres kala püüdes. Kala hästi ei näkanud, sellegipoolest olid poisid õnnelikud, et said teistsuguses keskkonnas aega veeta.
Kalakratid avastasid Soome järvi
«Iga kell läheks tagasi!» ütles 14-aastane Karl-Markus Pabos. «Järgmine aasta võiks lausa kaheks kuuks minna.» Eestiga võrreldes on Soome poisi arvates ikka väga kivine ja künklik.
Pabose sõber, 13-aastane Laur Tammeorg imestas, et soomlased on nii sõbralikud. Kohalike kalameestega kohtusid nad põhiliselt järvede ääres. Samas nentisid poisid, et soome tüdrukud küll eriti kala ei püüa.
Kaheksa 13–25-aastase noormehega olid reisil kaasas kasvataja Sille Viikmäe ja instruktor Pavel Margulis. Margulis oli veidi nördinud, et kala üldse ei näkanud, kuid nentis, et nädalane reis oli tore sellegipoolest.
«Mul ei ole sellist piltigi, kus kõik korraga peal, sest kõik kogu aeg uudistasid ringi,» rääkis ta. Halva kalaõnne arvas ta tingitud olevat soojast ilmast ja valest järvevalikust, sest isegi kohalikel ei õnnestunud neist midagi erilist püüda.
Ka 14-aastane Edgar Kure tunnistas, et kalaõnne eriti ei olnud. «Saime väikseid ahvenaid ja hauge, aga lasime nad vette tagasi,» rääkis ta.
Aga sellest ei lastud tujul langeda, sest püüdmisrõõm jäi noortele kalameestele ikkagi. Kõige suurema kala, 40-sentimeetrise haugi püüdis 14-aastane Artjom Andrejev, kuid sellegi kaalule mõeldes hakkasid poisid naerma.
«Ei tasu vist kilodest rääkida, pigem grammidest,» arvas püüdja ise.
Kalaõnne poolest on Tampere-lähedastest Kaukajärvist ja Näsijärvist hoopis parem kodune Kirikumäe järv, Särkänniemi lõbustuspargile aga kodumaal vastast pole. Tivolipäevale mõeldes lõid muidu reisist veidi väsinud poiste silmad kohe poole rohkem särama.
Koidu keskuse juhataja Anne Schotteri sõnul sai reis teoks tänu Tampere Sinipaela Liidule, kalamehest toetajale Jüri Vildele ja lapsevanemaile.