Juhtkiri: katsete asemel väärime kindlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei vaja tõestust, et Tartu on suuruselt Eesti teine linn ja siin asub Eesti vanim ülikool. Küll aga ei ole meil senini õnnestunud end kanda usaldusväärse rahvusvahelise lennuliiklusega varustatud linnade kaardile. Vaatamata sellele, et nüüd on meil olemas vajalike seadmetega varustatud lennujaam ja peale omamaise Estonian Airi on siin tiibu proovinud ka lätlaste Air Baltic.
Kummalgi on jäänud vajaka stabiilsust, mis veenaks reisijaid, et lennuliiklusega saab arvestada. Et lennuk on usaldusväärne, kiireim ja mugavaim viis jõuda Tartusse või siit maailma. Seepärast ei ole ka lendajaid nii suurel hulgal, kui võib-olla loodeti. Vaevalt siin aitavad üleskutsed laadis, et tartlased, hakake ometi lendama, muidu on lennujaamale tehtud kulutused mahavisatud raha.
Kahe lennufirma ebastabiilsusel on erinevad põhjused. Lätlastel olid head lennugraafikud, kuid lendamine ise vedas neid alt, nii et õhutee asemel veeti reisijaid Riiga sageli bussidega. Estonian Air seevastu ei suutnud püsivalt pakkuda sobivaid marsruute ja lennuaegu. Tulemus on kurb: Tartus pole ikka veel rahvusvahelist lennuliini. Missuguseid põhjusi ka esile ei tooda, nende tagant kumab tõsisasi, et ülikoolilinna on püsivalt alatähtsustatud.
2010. aasta detsembris loobus Estonian Air Tartu-Stockholmi liinil lendamast, tänavu augustis lõpetas Air Baltic Riia lennud – tegu on ilmse tagasilangusega.
Justkui kompensatsiooniks hakkas Estonian Air veebruari lõpus pakkuma lende Tallinna, kust siis saaks mujale suunduda. Alates tänasest oktoobri lõpuni on kehtestatud uued päevased lennuajad, mis ei näi siiski paljudele lennata soovijatele sobivat.
Estonian Airi asepresidendi sõnul võivad novembrist taastuda öised ja jätkuda päevased lennud, ent see olla eesmärk ilma kindla garantiita. Nii et katsetused meie kallal pole veel lõppenud.
Õnneks on Tartusse tulemas Briti odavlennufirma Flybe, kes on oktoobrist lubanud hakata lendama Tartu ja Helsingi vahet kuus korda nädalas. Loodame, et uus rahvusvahelistumise lootus taas mingitel põhjustel luhta ei lähe!
Tartu rahvusvahelistumise võimalus ja garant on ülikoolid. Tänapäeva ülikool peab olema rahvusvaheline ja rahvusvaheliselt aktiivne saab ta olla vaid tänu korralikele liikumisvõimalustele – et siia saabumine oleks kiire ja mugav. Nüüdisajal on seda võimaldav liiklusvahend lennuk.
Me vajame lennuühendust eeskätt Helsingi, Stockholmi, Riia ja Tallinnaga, sest nende linnade kaudu tulevad Tartusse kõrgkoolidega seotud inimesed ning mõistagi pakuvad sealsed lennujaamad võimalusi ka äriinimestele ja turistidele.
Tehniliselt hästi varustatud lennujaam on riigile suur investeering, mida ei taheta tuulde lasta. Ent õigus on ka Tartu endisel abilinnapeal Karin Jaansonil, kes rõhutas, et Tartu-sugune regionaalne lennujaam on riiklikult tähtsam kui majanduslikult. Kas Estonian Air saab korda oma sisemise logistika ja Flybe viib ellu oma kavatsused, sellest oleneb, kas Tartu koos oma ülikoolidega saab nina vee peale. Katsetatud on küllalt, nüüd väärime kindlust.