Üks õige uhhaa paneb musi kleepima
Vaata galeriid Kavastu uhhaapeost!

Tänavuse Kavastu uhhaapeo ühe värvikaima leeme keetsid valmis kolm Ida-Virumaalt pärit naist, kelle võistlustöö oli roosat värvi. Uhhaa võistukeetmisel neil esikolmikusse küll tulla ei õnnestunud, kuid põnevate komponentide kokkusegamise eest premeeris žürii neid eriauhinnaga.

Tegemist oli Kauksi külaseltsi võistkonnaga, kuhu kuulusid Piret Talistu, Anneli Feršel ja Helge Oone. «Tulime siia külla, kuid ootamatult kutsuti meid uhhaad keetma,» rääkis roosat leent rahvale jaganud Piret Talistu.

Roosa suutäis

Õiges uhhaas kala ei olegi, kergitas roa põhimõtet Anneli Feršel. Naiste supi saladus peitus selles, et esmalt keedeti läbi üks kalaportsjon, mis võeti potist välja. Seejärel keedeti samas leemes teinegi kogus uimelisi. Kui kolmas portsjon kala oli pajast eemaldatud, oligi õige uhhaa põhi valmis. «Nii rammus, et kleebib huuled kokku,» kirjeldas Feršel.

«Minu mees lurruhhaad ei tahagi,» lisas ta. Lurruhhaa olevat tavaline kalasupp. «Kui kala vähe, teed kalasuppi. Kui kalaga võib priisata, siis uhhaad,» sekundeeris Talistu.

Uhhaa sisse sobib meistrite kinnitusel igasugune kala, mida parasjagu saadaval on. Sobivaim pidi siiski olema ahven. Kavastus keetsid nad leeme valmis latikast ja ahvenast.

Lisaks läks potti sidrunikoort, tilli, sibulapealseid ning kindlasti teisigi komponente. Mida täpselt ja kui palju, jätsid naised targu saladuseks. Niisamuti ka selle, kuidas sai nende uhhaa nii vallatult roosa. «Roosat värvi leiab praegusel ajal peenralt,» vihjas Feršel.

Lisaks püüdsid nad žürii südameid võita endi küpsetatud leiva ning segatud võiga. Uhhaa põhja panid nad serveerimisel ka kalatükke.

Kõva konkurents

Kella 3 paiku seisid Kavastu jõeäärses pargis rivis 17 teotahtelist võistkonda. Loosiga valiti võistlejate vahel välja ämbrid, kus sees uhhaakeetmiseks vajalik kala.

Kaks tundi hiljem astusid võistkonnad üksteise järel hindajate ette. Serveerimise kõrvale kuulus ka põnev kalamehejutt, mis andis samuti punkte. Esmalt said võistluskeedust mekkida žürii liikmed. Seejäre ka kõik uhhaapeole tulnud inimesed. Nii mõnigi seltskond kurtis, et rahvas pistis võistlustöö nii kiiresti ja aplalt pintslisse, et ise ei saanudki proovida.

Konkurendid olid kõvad, hindas Kauksi võistkonda esindanud Feršel. Naiste kõrval võtsid täiskasvanutelt mõõtu Luunja koolipoisid. Nad on väga vilunud kalapuhastajad, valmistasid kala ette väga professionaalselt, tunnustas konkurente Feršel. «Need poisid juba nälga ei jää.» Luunja poisid said kõrges konkurentsis väga tugeva kolmanda koha.

Hindamise alla kuulus lisaks leemele ka selle serveerimine, võistkonna kostüümid, kalamehejutt ja toidu valmistamisprotsess. Pea kõik võistkonnad kallasid leeme hulka ka sortsu viina. Seda just serveerimise ajal, sest nii olevat kombeks.

Pärast kokkuvõtete tegemist selgus lõpuks paremusjärjestus ja hulk auhunnasaajaid. Peaauhinnaks olnud kummipaadi said pea kohale tõsta Palmako võistkonna mehed. Neil õnnestus konkursi parim uhhaa keeta juba teist aastat järjest.

Žürii esimees oli Õnnela Muuga, toitlustuse kutseõpetaja Tartu kutsehariduskeskusest, kes on varem olnud ka näiteks Atlantise peakokk. Muuga sõnutsi oli võistlus väga tasavägine. Kõik žürii ette toodud leemed kõlbasid süüa ning päris mitmed neist olid väärt kasvõi peenes restoranis serveerimist.

Kui mullusel mõõduvõtul lõi kaasa seitse võistkonda, siis tänavu 17. Järgmisel aastal tuleks restoranide võistkondi ning harrastajaid hinnata juba eraldi arvestuses, leidis Muuga.

Võitjate uhhaa maitse jäi lihtsalt meelde, iseloomustas Palmako saavutust samuti hindajate hulka kuulunud Luunja vallavanem Aare Anderson. Serveerimise ajal lisasid mehed leemele värsket murulauku ja tüki võid. «Süües jäi suhu selline puhas maitse,» kirjeldas Anderson.

Tagasi üles