«Ausalt öeldes ma ei teadnud, et kõige noorem olen,» tunnistab eile Kivilinna gümnaasiumi direktorina õpilaste ette astunud Karin Lukk (37), kes seljatas koolijuhi konkursil nii endise abilinnapea Vladimir Šokmani kui endise regionaalministri Vallo Reimaa.
«Ma pole tahtnud kunagi tingimata direktoriks saada, aga ma arvasin, et selles koolis on minust kõige rohkem kasu,» põhjendab Kivilinna gümnaasiumis juba üle kümne aasta õpetajana töötanud Lukk oma valikut. Ta lisab, et pidas enne kandideerimisavalduse saatmist nõu nii kolleegide kui sel sügisel samas koolis viiendasse klassi läinud tütre Riti Lyga.
Värske koolijuht ütleb avameelselt, et ei läinud konkursile kaotama, kuid arvestas siiski võimalusega, et jääb sellest kohast ilma. «Keegi ei lähe ju kaotama, aga ma ei ütle, et oleksin siis väga pettunud olnud. Alati tuleb arvestada erinevate võimalustega, sest muidu võib kõrgelt kukkumine väga valus olla,» räägib Lukk.
«Sattusin laulupeol kokku naaberkooli direktoriga ja ta ütles kohe, et see pole ju raketiteadus. Kõik on õpitav. Ka kooli meeskond oli väga toetav ja julgustas proovima,» meenutab Lukk tähtsale otsusele eelnenud päevi. «Ja tütar ütles kohe, et ikka tuleb proovida. Siis saaks tema ka uhke olla, et ema on jälle sammukese edasi astunud.»
Sünnist saati kooliga koos
Tartu suurima õpilaste arvuga kooliga on ta aga seotud olnud selle sünnist saadik, sest kui Tartu 16. keskkool ehk praegune Kivilinna gümnaasium 1985. aastal avati, suunati esimesed neli klassi 12. keskkoolis ehk praeguses Tartu kommertsgümnaasiumis õppinud Lukk klassikaaslastega uude kooli.
Kuigi Lukk oli koolis väga hea õpilane ja lõpetas keskkooli kõikide viitega, jäi tal tookord kuldmedal saamata. «Olin saanud vist kümnendas klassis ühel veerandil geograafia nelja ja ma ei saanud seda ümber teha,» naerab Lukk ning arvab, et see pole talle elus kuidagi takistuseks saanud.
Muide, oma 1992. aasta lõpuaktust mäletab Lukk veel teiselgi põhjusel siiani, kuna see toimus päeval, kui Vene rublad vahetati Eesti kroonideks.
Iseteadliku inimesena otsustas tüdruk minna edasi õppima tollasesse õpetajate seminari. «Üks ja teine õpetaja ikka soovitas, et kindlasti peaks just tema ainet edasi õppima, aga mina mõtlesin, et kas on eriala, kus oleks vaja kõikidest ainetest üsna suuri teadmisi,» räägib Lukk, kes kaalus tõsiselt ka arstiteaduskonda astumist.
«Lõpuks leidsin, et just klassiõpetaja on selline amet, kus on vaja osata nii matemaatikat kui eesti keelt,» lausub tänaseks kasvatusteadustes doktorikraadi kaitsnud Lukk ja lisab, et tema tollast otsust mõjutas ka vanem õde Kristi, kes juba õppis seminaris. «Tagantjärele mõtlen, et kõik minu soovitud erialad on olnud seotud inimestega. Ju mul selline maailmaparandaja soov on kogu aeg olnud.»
Salajased faktid
Oma ametiredelist rääkides paljastab Lukk fakti, mis isegi paljudele tema kolleegidele ja ammugi CV lugejatele saladuseks on jäänud.
«Tegelikult töötasin ma kooli kõrvalt siin koristajana. See oli küll lühikest aega, eks tudengil oli vaja raha teenida,» meenutab direktor. «Mäletan, et koristasime sõbrannaga nende õpetajate kabinette, kes meid olid õpetanud, ning püüdsime sättida kõik nende stiili järgi. Isegi kardinad. Ja nad ikka märkasid seda ning tänasid meid.»
Pärast õpetajate seminari tuli Lukk Kivilinna kooli õpetajaks ning hakkas andma inglise keele tunde. Paar aastat hiljem tegi ta kooli kõrvalt Tallinna Ülikoolis magistrikraadi ning kaitses seejärel doktoritöö, mis uuris kooli ja kodu suhteid.
«Mäletan veel nõukogude aega, kui klassijuhatajad käisid koduvisiite tegemas ja need õpetajad, kes on sellest ajast veel jäänud, ütlevad, et siis sai tohutult palju infot. Mida rohkem perekonda tunda, seda kergem on selle lapsega tööd teha,» räägib Lukk ja lisab, et kui ainult õpetaja pingutab, jääb töö poolikuks.
Direktori sõnul on tähtis, et kool koolitaks ka vanemaid ja viimased ei tohi lapsi nende kasvades ära unustada.
«Algklassides on kõik ilusti, aga kui laps läheb viiendasse klassi, siis arvatakse, et ta on juba suur ja saab ise hakkama. Tegelikult on see «väike laps» temas alles, kes peab tundma, et vanem on tema käekäigust huvitatud,» selgitab Lukk ning rõhutab, et hinde asemel on olulisem lapselt pärast koolipäeva küsida, mida ta uut teada sai.
Oma tööst ja koolist võib Lukuga rääkima jäädagi, sest kindel ettekujutus heast koolist on tal olemas. Isegi oma hobidest rääkides jõuab ta varem või hiljem ikkagi kooli juurde. Niipalju siiski selgub, et talle meeldib maalida, liikuda palju looduses ning ta loeb tohutult raamatuid. Tõsi, selleks kõigeks jääb aina vähem aega.
Kuigi Lukk pole oma elu pikalt ette planeerinud, oleks ta õnnelik, kui istuks Kivilinna kooli direktorilaua taga ka kümne aasta pärast.
«Arvan, et koolis viie aasta tsükkel ei kehti ja kümme aastat oma elust võiksin sellele koolile veel anda küll,» naeratab Lukk, kes oma eilses kõnes tuletas lastele meelde, et nad sätiks end kohe alguses õigele rajale. «Tahan, et nad koguks seda rikkust, mis ei sõltu majandusolukorrast.»
CV
Sünniaeg: 4.5.1974
Haridustee
• 2003–2009 PhD kasvatusteadustes. Väitekiri «Kodu ja kooli koostöö strukturaalsest, sotsiaalsest ja funktsionaalsest aspektist», Tallinna Ülikool.
• 2001–2003 MA kasvatusteadustes. Väitekiri «Perekonna intellektuaalne kliima lapse vaimse võimekuse kujundajana», Tallinna Pedagoogikaülikool.
• 2000–2001 BA kasvatusteadustes. Väitekiri «Koolilaste vaimne võimekus ja seda mõjutavad tegurid perekonnas», Tallinna Pedagoogikaülikool.
• 1992–1996 klassiõpetaja (inglise keele õpetaja lisaeriala). Diplomitöö «Keskkonnakasvatus harmooniliselt arenenud isiksuse kujundajana», Tartu Õpetajate Seminar.
Töökoht ja amet
• 2006–2011 õppe- ja arendusjuht, inglise keele õpetaja Tartu Kivilinna gümnaasiumis.
• 2005–2006 arendusjuht ja inglise keele õpetaja Tartu Kivilinna gümnaasiumis.
• 1996–2005 inglise keele õpetaja Tartu Kivilinna gümnaasiumis.
arvamus
Helin Kalmus
Noorem õde
Karin on väga mitmekülgne ja suure südamega. Esimese asjana meenub tema lahke ja heatahtlik suhtumine ümbritsevatesse inimestesse ning erakordne abivalmidus. Ka kõige kiiremal ja pingelisemal ajal on ta leidnud ja võtnud aega teiste aitamiseks.
Teiseks on ta väga töökas. Oma tööd teeb ta hingega ja väga pühendunult, püüeldes alati parima poole ning rahuldudes harva vähemaga. Lisaks on Karin suurepärase keskendumisvõimega ning hea organiseerija. Tema tugevaimateks külgedeks on lai silmaring ning laialdased teadmised mitmest valdkonnast, töökus ja pühendumine oma tegemistele.
Minule on silma jäänud ka Karini hea suhtlemisoskus – ta suudab leida ühise keele väga erineval elualal tegutsevate inimestega, mis minu meelest on vajalik omadus haridussüsteemis töötades.
Marika Veisson
Tallinna Ülikooli professor,
Karin Luku doktoritöö juhendaja
Karin on tark, soe, südamlik, aus, abivalmis, tarmukas, iseseisev ja töökas. Aga need on vaid mõned tema isiksust iseloomustavad omadused, mis mulle esmalt meenuvad. Ma arvan, et temast saab väga hea koolijuht, sest tal on juhile vajalikud omadused, nagu hea stressitaluvus, inimestega arvestamise oskus, suhtlemisoskus, arukus probleeme näha ja neid lahendada koostöös kolleegide, õpilaste ja nende vanematega.
Ka tema suur lugemus ja inglise keele hea oskus tulevad talle kasuks. Samuti see, et ta on olnud samas koolis õpilane, õpetaja, õppejuhataja ja nüüd direktor.
Oleme Kariniga osalenud mitmel teaduskonverentsil, kus sotsiaalses programmis on avaldunud ka Karini huumoritaju ja oskus kaaslaste meeleolu üleval hoida. Temaga ei ole kunagi igav.
Ta on väga hea suhtleja ka täiesti võõraste inimestega. See näitab, et ta on väga intelligentne ja kohanemisvõimeline. Ei meenu mitte ühtegi konfliktsituatsiooni selle rohkem kui kümne aasta jooksul, kui olen olnud tema bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö juhendaja. Muide, ta sai ka iga töö eest preemia.
Kariniga on alati olnud kindel tunne, sest see inimene ei vea sind kunagi alt. Soovin, et kõigil õpetajatel oleks nii võimekad ja töökad õpilased.