Koolijütside elu hakkaski igavaks kiskuma

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel pildil on pool Unipiha algkoolist ehk õpetaja Lembit Jakobson (vasakult), õpilased Anre Uleksin, Taavi Altemint, Laura Näkk, Sandra Näkk, Loona Kaljumäe, Anabel Ahse, Hanna Näkk ja õpetaja Eha Jakobson.
Sel pildil on pool Unipiha algkoolist ehk õpetaja Lembit Jakobson (vasakult), õpilased Anre Uleksin, Taavi Altemint, Laura Näkk, Sandra Näkk, Loona Kaljumäe, Anabel Ahse, Hanna Näkk ja õpetaja Eha Jakobson. Foto: Kristjan Teedema

Pangodi ääres levitasid Unipiha algkooli sinepikollased põrandad eelmisel nädalal värvilõhna, aga kannatasid juba käimist. Seitse selle kooli tüdrukut ja poissi ehk pooled õpilastest jätsid jalanõud esikusse ning täitsid klassi rõõmsa sädinaga.

Üle tüki aja koolikaaslastega kohtudes ja suvevaheaja seiklustest ülevaadet andes meenus Unipiha algkooli kolmandasse klassi minevale Laura Näkile käik Riia loomaaeda.

Tema nooremad õed, kaksikud Sandra ja Hanna Näkk, vadistasid üksteise võidu, et Riia loomaaed on ikka suurem kui Tallinna oma, Riia loomaaias on kaelkirjakud ja puha ning paabulinnud jooksevad lahtiselt ringi. «Ühe tüdruku käest tahtis paabulind šokolaadisaia ära süüa,» rääkis Hanna.

Näkkide tüdrukud käisid ka Tallinnas laulupeol, rohisid kartulid maltsast ja muust pealetükkivast puhtaks ning kastsid kasvuhoonet.

Kaksikute õdede klassivend Anre Uleksin käis Tallinnas ujumas ja hakkab septembrist rattaga kooli väntama. Taavi Altemint suvitas vanaema juures Tõrvas ja hakkas koos klassivenna Oliver Vainikko ehk Ollega Pangodi järvel purjetamas käima.

Kool algab kell üheksa
Aga ega lapsed tahtnudki pikalt oma suvest rääkida. «Ma juba ootan kooli, elu on igavaks läinud,» tunnistas Laura Näkk.
«Koolis pole kunagi igav,» selgitas Sandra Näkk. «Siin on teised lapsed ka ja saab õppida.»

«Ja mulle meeldib väga meie õpetaja,» lisas Hanna Näkk ning tegi Unipiha algkooli õpetajale-koolijuhile Eha Jakobsonile kõva-kõva kalli.

«Õpetajal on sama häda, mulle meeldivad õpilased,» naeris Eha Jakobson.
Kuskilt otsast ei paista tõesti, et Unipiha kooli lapsed ei oota tänast päeva. «Nõme, et 1. september on neljapäev,» pahvatas Laura Näkk. «Siis on ju ainult aktus. Järgmine päev on reede ja ongi nädal läbi. Kool võiks esmaspäeval alata, mis sest, et siis on veel vaheaeg.»

Laste juttu argisest koolielust kuulates saab selgeks, miks nad kooli algust ootavad ja miks õppimine pole vastukarva. Nad räägivad, et koolipäev algab inimese ajal ehk kell üheksa. «Lapsed tahavad ju hommikul multikaid vaadata,» naeris Eha Jakobson.

Tegelikult on põhjus selles, et lapsed tahavad kauem magada ja õpetaja arvates peavadki nad kauem magama.

«Lapse keha ei ärka nii vara üles ja ka aju ei tule kehaga siis kaasa,» selgitas Eha Jakobson. Et vaim virgeks saada, algab koolipäev väikse jooksu ja võimlemisega.

Koolis õpivad koos esimene ja teine ning kolmas ja neljas klass. «Koos on tore, siis on seltskonda rohkem,» ütles 4. klassi tüdruk Loona Kaljumäe. «Mis me kolmekesi seal ühes klassis teeksime!»
Õpetaja lisas, et suurematega koos ühes klassis õppides on väikestel järgmisel aastal kergem. «Nad ju kuulavad ja palju asju jääb suuremate kõrvalt meelde,» rääkis ta.

Pärast teist tundi ehk kell 11.45 on lõunapaus. Ja usute või mitte, söögivahetund kestab selles koolis 45 minutit: kümme minutit kulub söömiseks ja ülejäänud aeg tuleb väljas mängida, joosta või puu otsa ronida.

Muide, Unipiha koolis on puu otsa ronimise õppimiseks kastan ja tamm ning 4. klassi ei lõpeta ükski laps nii, et ei oska puu otsa ronida.
Esimeses ja teises klassis õpetaja hindeid ei pane, et mõne kõveriku pärast ei kaoks tahtmine õppida.

Koolilapsi külades jätkub
Juttu oleks jagunud kauemaks, aga poisid tahtsid purjetama minna ja tüdrukud puu otsa ronida. «Tehke oma jalgrattad korda, lähme sügisel jälle matkale,» andis õpetaja Lembit Jakobson lastele esimese kodutöö.

«Hurraa!» hõiskasid lapsed ja tüdrukud lubasid endale kiivri osta.
«Millegipärast peab väike kool end kogu aeg tõestama,» märkis Eha Jakobson. «Huvitav, miks suur kool ei pea end tõestama?»

Unipiha algkool ei pea oma olemasolu õigustamiseks koduvallas nahast välja pugema.
«Meie vallavanem Ivar Tedrema ütles, et väikse kooli ülalpidamine pole kallim kui suure kooli pidamine,» ütles Eha Jakobson.

«Peale selle on meil selline imelik vald, mis peab lausa kolme kooli: Kambja ja Kuuste põhikooli ja Unipiha algkooli.»
Unipiha kooli esimesse klassi on tulijaid ka edaspidi.


kas teate?

Unipiha algkool
• 1. klass: Annabell Ein (Virulase), Jan-Urmis Rosumovski (kooli lähedalt mäe otsast), Heiko Aasaleht (Nõo vallast).
•    2. klass: äravahetamiseni sarnased Sandra ja Hanna Näkk (Kammeri), Anabel Ahse (Kammeri), Kirsika Talvet (Pühi, klassi kõige pisem), Martin Punder (Kodijärve), Anre Uleksin (Käpa, koolist umbes kilomeeter rattasõitu).
•    3. klass: Laura Näkk (Kammeri), Elisabeth Tõnne (Kavandu).
•    4. klass: Loona Kaljumäe (kõige kaugemalt ehk koolist ligi 7 km kaugusele jäävast Loku külast), Taavi Altemint (Pangodi), Oliver Vainikko (Kullaga).
•    Kooli kõrval elavad õpetajad-abikaasad Eha ja Lembit Jakobson hakkasid Unipiha koolis tööle 1. septembril 25 aastat tagasi. Muusikaõpetaja Lilia Kiuru käib tunde andmas Kambjast.
•    Pangodis elav kokatädi Anu Sepp ootab kõiki lõunalauda kell 11.45. Majahoidja Meelis Jakobson hoiab korras kooli suure õue ja ümbruse ning kütab ahje.
Allikas: Unipiha algkool
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles