Õppehoonest nr 2 saab uus kool

Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi võttis suvel lugeda mitu raamatut, et Jaan Poskat tundma õppida. «Vinge vana oli, midagi pole ütelda,» sõnas ta Tartu rahu toas, mille seinal ripub Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi Poska portree. Foto: Margus Ansu

Endises Reiniku kooli gümnaasiumimajas alustab uus kool, Poska gümnaasium, mille direktor Helmer Jõgi on olnud koolihariduse absoluutsesse tippu kuuluva Tref­­f­­neri gümnaasiumi direktor.

Kaks päeva enne õppeaasta algust pole Vanemuise tänava Tartu rahu majal enam Reiniku kooli silti, aga pole veel ka uut, Poska gümnaasiumi oma. Selle kavandit näitab Helmer Jõgi oma arvutist.
Vahepeal tervitab ta õpilasfirmade juhendajate koolitusele tulnuid ja räägib, et Eesti vajab ettevõtlikke inimesi. «On vaja, et inimene teab, mis on ettevõte, kuidas see luuakse ja lõpetatakse.

Et noored inimesed natuke mõikaks ka majandusest. Muidu on nii, et Q7 (Audi luksusmaastur – toim) ja neli miljonit maksev maja keskmise palgaga. Ja kahe aasta pärast nõutakse, et riik maksku kinni,» räägib Jõgi.

Kuidas see kool, mis Tartu rahu majas nüüd alustab, erineb sellest koolist, mis siin kevadel lõpetas. Sildivahetus on muidugi kõige silmapaistvam, aga võib-olla mitte kõige olulisem?

Sildivahetus on ka oluline. Nimi kannab.

Ka Reiniku nimi oli hea ja kandis kõrgele.

Jah, aga ma arvan, et Poska nimi on veel parem.
Aga väliselt erineb näiteks selle poolest, et üheksandat klassi majas pole. On ainult need õpilased, kes on tulnud kooli vabatahtlikult, pole neid, kellele see on kohustus.

Õppekorralduse poolest erineb tugevasti: kursuseõpe, viis perioodi, umbes 40 protsenti ainetest on õpilase valikul. Õpperühmad tekivad üle kooli, näiteks 10. klassi humanitaarid ja 12. klassi reaalid on mõnes aines koos.

Kopeerite Treffnerit?

Ei, pigem kopeerime Soome koolikorraldust.

Palju teil Treffnerit tagataskus kaasas on, sealt peaks teil ju meeles olema, kuidas hea kool töötab?

Väga palju on kaasas, loomulikult. Et ikkagi tean neid kõige olulisemaid kohti, millele tähelepanu pöörata.

Mis need on?
Praegu torkab esimesena pähe õpilaste individuaalsusega arvestamine. Mõni meist on kiirem, mõni aeglasem, mõnele meeldivad humanitaarained, mõnele reaalained.

Kooli ülesanne on pakkuda lastele hästi palju valikuid ja püüda soove arvestada.
Teine, ka väga oluline koolikultuuri ja maja fluidumi seisukohalt, on kooli hindamiskultuur. Et õpilased teaksid nõudmisi ja õpetajad peaksid neist kinni.

Kolmas on täiskasvanute omavahelised suhted ja õhustik. Mis on õpetajate toas, kandub märkamatult ka klassi edasi. See kujundab kooli aurat.

Kui palju jätkab Poska koolis senise Reiniku õpetajaid?

Võin eksida, aga üle tuli 32 inimest. Kui palju on õpetajaid kokku, raske vastata, sest on ka valikainete õpetajaid, kel on anda üks-kaks kursust ja kes käivad mujalt. Kümmekond on noori inimesi juurde võetud lisaks heale Reiniku tuumikule.

Mitme aasta pärast läheb Poska gümnaasium Treffnerist ette? Selle aasta tabelis oli Reiniku gümnaasiumi positsioon 23. ja Treffneril 1., nagu ka mullu.

Oh, nüüd ma ei mäleta, kes see teie lehes kirjutas loo, et õpetajast ei olene midagi.

Ei tea, aga eks sellega tuleb nõus olla, et õpilaste valik määrab väga palju.

Eks materjali valik muidugi loeb, selge see.

Aga kui vaatan ajalugu ja ühiskonnaõpetust, siis on õpetaja Sirje Alliku õpilased teinud väga head tööd. Ja õpetaja õpilastega. (Ajaloo riigieksamitulemuste üleriigilises pingereas tänavu 2. tulemus, ühiskonnaõpetuses 6. – toim.) Eks ma ootan, et teised õpetajad jõuaksid sinnani, kus on ajaloo õpetaja tase.

Ja kui päris aus olla, siis on õppehoonest nr 2 saamas kool ja küllap see annab õpetajatele indu juurde. Esimeses õppenõukogus nägin oma rahuloluks, et töörahu on lõpuks tekkinud pärast mitut aastat ebakindluses ujumist. Teadmatus häiris inimesi.

Kas koolimajaga on suvel ka midagi ette võetud peale sildi vahetamise?

Kolm aastat tagasi maja remonditi. See aasta lõpeb garantiiaeg, seega garantiitöid tehti.
Muretsesime juurde mõned valged tahvlid, kõigis klassides on nüüd dataprojektor, internetiots ja arvuti. On tõsine plaan hakata õppetöös palju IKT-d (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim) kasutama.

Internetis on õppetöö illustreerimiseks meeletult palju materjali. Õpetajaid on vaja juhendada seda kasutama. Selleks sai loodud kooli haridustehnoloogi ametikoht. Tema seisabki selle eest, et virtuaalse keskkonnaga seotud õpetamisviisid kooli jõuaksid.

Lõppu üks vastik poliitikaküsimus ka. Poska on munitsipaalkool, aga peaaegu
oleks saanud riigigümnaasiumiks. Kas riigigümnaasiumi teed on mõtet edasi käia?

Hea küsimus. Ei noh, ega inimese maailmavaade jääb. Mina ütleks, et kohaliku kogukonna enesemääratluse õigus peaks jääma. Ja kool on osa sellest. Omaette küsimus, kas gümnaasium peaks olema juhitud riigi tasandil või piisab, kui seda teeb omavalitsus.

Mina isiklikult arvan, et Eesti kooli head tulemused
PISA-testides ja olümpiaadidel on suuresti tänu autonoomsele koolikorraldusele. Et kooli pidaja on kohalik omavalitsus.

See on nüüd kriitika minu eelmise töö kohta riigikogus, aga minu meelest on riik isegi liiga palju ette kirjutanud ja koolielu normeerinud. Seda on üllatavalt palju rohkem võrreldes selle ajaga, kui ma viimati, kümmekond aastat tagasi koolis olin.

Normatiivid näivad paljuski olevat sõnastatud selleks, et nõrku koole vähem oleks, et taset hoida.

Ega normatiiv ei aita, kõik on inimestes kinni. On ju inimlik mõistus, loogika, eetika, kooselamise reeglid. Selle normeerimise kohalt mõlgub mul meeles näide, mis on küll kaugelt, Saksamaalt.

Ma olen näinud sakslaste seaduste kogumikku, mida nad enne iga õppeaasta algust välja annavad. Suitsupaberil tüse pakk, võib-olla tuhat lehekülge ettekirjutusi, millest tuleb koolitöös lähtuda.
Kõik on reglementeeritud, aga kui vaatame Saksa õpilaste tulemusi kas või PISA-testides, selgub, et need on kehvad.

Siiski usaldagem inimesi ja initsiatiivi! Kui inimene on normatiivides kinni ja pidevalt mõtleb, kas äkki eksisin mõne akti vastu, see ajab elu hulluks.


kas teate?

Kool ja direktor
• Täna esimest õppeaastat alustav Jaan Poska gümnaasium loodi senise Mart Reiniku gümnaasiumi gümnaasiumiosast.
• Kümnendasse klassi võeti 180 noort, viie paralleeli jagu. 11. ja 12. klassi õpilasi on kolme paralleeli jagu. Ent õppetöö ei käi klassi-, vaid perioodiõppe ja kursuste süsteemis.
• Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi oli 1987–2001 Treffneri gümnaasiumi direktor. Pärast Tartu Ülikooli lõpe­­tamist oli tema esimene töökoht matemaatikaõpetajana just sellessamas Vanemuise tänava majas aastal 1975. Toona oli see Kullmanni-nimeline kutsekeskkool nr 16.