Noor õpetaja: originaalsuses suudavad lapsed täiskasvanuid üle mängida

Mihkel Laar 31. augusti vihmasel õhtul pikisilmi uue õppeaasta algust ootamas. Foto: Märt Kose

Algavast õppeaastast ajalooõpetajana Tartu Raatuse gümnaasiumis töötav 27-aastane Mihkel Laar leiab, et originaalsuses suudavad lapsed täiskasvanuid ilmselt üle mängida.

Noored Kooli 5. lennu osalejal Mihkel Laaril on kõrgharidus ajaloo erialalt Tartu Ülikoolist. Kooli kõrvalt on ta pidanud Kommunismi Kuritegude Uurimise Rahvusvahelise Sihtasutuse portaali peatoimetaja ametit. Aktiivse noorena on Laar osalenud Eesti Väitlusseltsi ja Tegusate Eesti Noorte töös.

Miks otsustasid osaleda programmis Noored Kooli ja saada 
õpetajaks?

Olin õpetaja ameti peale mõtelnud pikemalt juba enne programmiga liitumist. Ennekõike meelitas Noored Kooli poole nende praktiline suunitlus ja konkreetne visioon õpetajaametist. Teeme seda ennekõike laste pärast. Probleeme õpetajaametiga on tõesti palju – nendega olen kursis ja seega ei maksa neil ka hetkel pikemalt peatuda. Vaatan asja pigem positiivse pilguga – ajaloolasena näen, et haridus pole kunagi meie ajaloos olnud niivõrd heas seisus kui praegu. Samuti on koolidel, võrreldes naaberriikidega, suur vabadus läheneda õppetööle kohalikke olusid arvesse võttes. Saame õpetada eesti keeles – ka selle väärtuse tähendus on viimasel ajal kahjuks kuskile kardinate taha rippuma jäänud.

Mida Noored Kooli programm reaalse õpetajatöö ettevalmistuse mõttes Sulle andnud on?

Oleme saanud väga intensiivse ja hariva suvise õpetajakoolitusprogrammi osalisteks. Alates tahvlipinna majandamisest kuni lapsevanematega suhtlemiseni. Kindlasti pole kolme kuuga võimalik kedagi valmis õpetajaks koolitada, kuid olen kindel, et paremat ettevalmistust kui see, on võimatu kusagilt leida. See ei seisne mitte akadeemilises kvaliteedis, mis on samal pulgal Tartu ja Tallinna ülikoolide omaga, vaid ennekõike väga toredas ja toetavas programmikaaslaste seltskonnas, kellega hakkame kahe aasta jooksul iga kahe nädala tagant kohtuma. Tunnen, et alustava õpetaja ametis on kindel tugivõrk kaaslaste, mentorite ja didaktiku näol üks olulisemaid tugipunkte ja seda on programm meile kõigile kuhjaga kaasa andnud.

Mida Sa arvad sellest väitest, et mehed või noored üldiselt ei taha 
väga õpetajaks minna? Leiab sellele stereotüübile üldse reaalsest elust kinnitust?

Eks igaüks soovi enese tehtud valikuid kuidagi õigustada. Minul reaalne õpetajatöö kogemus tehtud otsuse hindamiseks veel puudub. Kui vaatan enda 25 Noored Kooli lennukaaslast, kes üksteist pidevalt innukuse, hoolivuse ja mõistusega üle trumpavad, siis ei saa sellele stereotüübile kinnitust leida. Küsimus on ennekõike alustava õpetaja enese motivatsioonis. Ma ei arva, et selleks on alati soov maailma paremaks muuta – pigemini näen soovi teha huvitavat, arendavat ja väljakutsuvat tööd. Kahenädalase Viimsi Kooli õpilaste õpetamiskogemuse ja kogenumate kolleegide jutu põhjal võin öelda, et tänapäeva Eesti keskmine kool suudab nendele kriteeriumidele vastata küll. 


Kas plaanid end pikemalt õpetajaametiga siduda või tahad esiotsa
 lihtsalt kogemust, et kuidas selles ametis toime tuled?

Noored Kooli programm kestab kaks aastat. Suurem osa (umbes 70 protsenti) esimese kolme lennu lõpetajatest jätkab haridussüsteemis töötamist ka pärast programmi läbimist ning nende hulgast on sirgunud kaks õppealajuhatajat ja üks direktori kohusetäitja. Tean, et need koolist lahkumise otsused pole olnud kerged. Ei taha ennustada, mis muutusi tulevik tuua võib, aga sügist võtan hetkel vastu kindlas usus, et olen leidmas oma elu kutset.

Praegu on aktuaalne teema õpetajate palgaküsimus, oled
 seda arutelu jälgida jõudnud ja on Sul selles asjas oma arvamus?

Õpetajate suure töökoormusega häbiväärselt nihkes olev palganumber ei ole kellegile saladuseks. Iga alustav õpetaja peaks seda teadma ja sellega arvestama. Facebookis kampaaniaga liitunud ma pole, keskendun praegu uue ameti õppimisele. Iga tõsiseltvõetav ja ühiskonnas väärtust loov töö on raske. Selle koha pealt minu teada kompromissvariante pole.

Sinu isa Mart Laar töötas enne poliitikasse minekut aastail 1983-1985 Tallinna 
24. Keskkoolis ajalooõpetajana, on ta Sulle ka mingit nõu või soovitusi andnud?

Praeguseni pole seda veel vaja läinud. Nõu ja soovitused võivad septembrikuust marjaks ära kuluda. Kuna mu mõlemad vanemad on koolis pedagoogidena töötanud, olen vististi kasvanud keskkonnas, kus seda ametit alati au sees on hoitud.

Kui õpilased alustuseks üritavad Sind igasuguste moodustega proovile panna, kuidas siis ennast klassis kehtestada kavatsed?

Ootan õpilastepoolset proovilepanekut tõsise huviga. Usun, et originaalsuses suudavad lapsed mind ja kõiki teisi täiskasvanuid üle mängida – see on koht, kus pean ise sisenema õpilase rolli ja unustatut meelde tuletama hakkama.

Sinust saab ajalooõpetaja Tartus Raatuse gümnaasiumis, ise oled Sa lõpetanud Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi. Mida Raatuse gümnaasiumi kohta enne teadsid ja millised esmamuljed uuest töökohast on?

Teadsin, et Tartus on sellenimeline kool. Kusagil Raatuse tänaval – tuleb välja, et nii ongi. Jättes kõrvale hoonete füüsilised erinevused, tunnen selle kooli õhustikus ja tuksumises GAGi aegadest tuttavat posiitvset ja elutervet võbinat. Sellise taaskohtumise üle saab ainult heameelt tunda!

*****
Noored Kooli haridusprogrammi kutsusid 2006. aastal ellu Heateo Sihtasutus ja Swedbank selleks, et luua keskkond uue liidrite põlvkonna kujunemiseks, kes toovad positiivseid muutusi Eesti haridusse erinevates eluvaldkondades tegutsedes. Selleks valitakse igal aastal välja 20-25 tegusat noort erinevatelt erialadelt ning antakse neile väljakutse õpetada kaks aastat mõnes Eestimaa koolis, kus noor inimene suudab kõige positiivsema muutuse esile kutsuda. Paralleelselt tööga koolis toimuvad regulaarsed koolitused, kus lisaks õpetamisoskustele pööratakse suurt tähelepanu ka juhtimisoskuste arendamisele.

2011. aasta sügisel alustab koolides õpetamist Noored Kooli suurim lend, 25 noort, ning teavituskampaania 6. lennu osalejate leidmiseks algab oktoobrikuus.