Värskete purgibändide read täienesid

Loo «Molly Keg» video on ansambli liikme Henri Roosipõllu sõnul nende päris esimene ja seetõttu igal juhul armas. Foto: Kinoonud

Audiovisuaalsel ajastul ei piisa enam sellest, kui ansambel kõlab väga hästi. Tõeliseks läbilöögiks on tal vaja omaenda muusikavideot.

Hea kvaliteediga muusikavideo tegemine on keerukas ja kallis ning noor ansambel seda endale üldjuhul lubada ei taha. Seepärast võtsidki noored ette ja tegid projekti «Bändid purki».

1. samm: mõte

Kõik sai alguse sellest, et MTÜ Kinoonud tegi paar aastat tagasi «Tudengimuusikali». Kinoonu Urmas Reisbergil tuli siis mõte, et küll oleks tore, kui rohkem noori saaks filmitegemist proovida.
Muusikavideoteni jõudis asi loomulikku rada pidi – need on nagu lühifilmid ja lisaks saab kaasata ka noortebände.

Kui mõte olemas, oli vaja kedagi, kes tegemise, korraldamise ja koordineerimise enda peale võtaks. Projektijuhi kohustused pandi hiljuti kodumaale naasnud ja tuttavate kaudu üles leitud aktivisti Mari Tarendi õblukestele õlgadele.

2. samm: raha

Selleks, et midagi päriselt valmis teha, oli vaja raha. Projekt oli olemas ning meeskond pakkus seda peaaegu igale poole, kus rahakraane lahti keerati. Algul tulutult.
Tarendi sõnul täiendati äraütlemiste pärast esialgset plaani pidevalt ning siis tuli suurpäev, kui Swedbanki «Tähed särama!» konkursil öeldi ometi see kauaoodatud «jah!».

Raha ei andnud pankurid küll nii palju, kui noored küsida oskasid. Anti 22 000 krooni ehk 1406,05 eurot, umbes viiendik sellest, mida taheti. Aga kärbete ning ühest videost loobumise hinnaga – alguses plaaniti teha videod kolmele loole – saadi hakkama.

Raha kulus peamiselt bensiinile ja tehnikale. «Uskumatult palju raha läheb transpordile!» oli Tarend üllatunud.

Töötegemise eest kellelegi ei makstud, palgaks sai noortele kogemus ja töörõõm.

3. samm: bändid

Osaleda soovivate bändide leidmiseks otsustati kasutada sotsiaalmeedia abi ehk Face­­booki – odav, mugav ja kõik käivad seal niikuinii. Märtsis kuulutati konkurss välja.

Ühe bändi valimise metoodika oli lihtne: kõik soovijad, kes vastasid esitatud nõuetele, said oma videod üles laadida projekti Facebooki lehele.

Kõik külastajad said videoid like’ida ehk oma lemmikute poolt hääletada ning enim hääli saanud bänd Minu Akvaarium võitis muusikavideo tegemise.

Teise bändi väljavalimine oli juba keerulisem, selle otsustas «Bändid purki» žürii. Kuna igaühel oli oma lemmik, läks valiku tegemine vaevaliselt, kuid lõpuks jäädi pidama Pla­­gueroundile, kelle loole video tegemine tõotas tulla põnev katsumus.

4. samm: meeskond

Muusikavideo tegemiseks on vaja hämmastavalt palju rahvast: stsenariste, režissööre, produtsente, operaatoreid, valgustajaid, grimeerijaid, kunstnikke, näitlejaid, abilisi, assistente, dublante... Tarendi hinnangul aitas näiteks Plague­­roundi video tegemisel kaasa umbes 40 inimest, videotega oli mingil moel seotud aga vähemalt 60 noort.

Neid abistavaid ja hädavajalikke jõude hakati koguma aprillis-mais, tingimuseks noorus ja huvi niisuguse töö vastu. Kuigi nad on amatöörid, oli kõigil oma vallas vähemalt mingigi kogemus.

5. samm: filmimine

Filmimiseks oli tarvis nii võttepaiku kui rekvisiite. Üllatavalt keeruline oli näiteks vajaliku konnatiigi või kõrbe leidmine. Esimene neist saadi lõpuks sabapidi pihku Pärnumaal, kõrb aga siitsamast Tartu lähedalt liivakarjäärist.

Tuli ette ka ootamatusi: vajaminev ameerika auto, õigemini selle omanik, hüppas viimasel hetkel alt ära ning vahetult enne filmimist tuli taas otsinguid alustada. Tulemuseks aga oli haruldane iludus Buick LeSabre, mis on Eestis ainus omasugune.

6. samm: monteerimine

Kalev Smidt, Plagueroundi video režissöör rääkis, et kuigi muusikavideot võiks nimetada pisikeseks filmiks, on need tegelikult eri asjad. Väike näide: filmis on 4–6 sekundit kaadri pikkusena loomulik, muusikavideos on see juba terve igavik.

Videote kokkulõikamine on lõppenud ja kuigi keskmiselt võhiklikule vaatajale tundub kõik valmis olevat, on alati nipet-näpet, mida saaks parandada. Värve paremaks, üleminekuid sujuvamaks... Kui aeg peale ei pressiks, siis istuksid monteerijad arvuti taga ilmselt lõputult. Eile igatahes töö alles käis.

7. samm: suur tulevik

Mis saab valmis videotest? Esiteks saavad kõik soovijad neid näha homme tarkusepäeva üritusel, nagu ka bände endid. Kell kaheksa õhtul läheb lavale Minu Akvaarium, pool tundi hiljem Plagueround. Nende pärast pannakse üles suur ekraan, kust näidatakse kummagi kõige esimesi muusikavideoid.

«Bändid purki» tegijad aga ei rahuldu sellega, sest nagu projektis kirjas, on neil plaanis videoid laiemalt levitada. Tarend rääkis, et kindlasti läheb video üles Youtube’i ning seda üritatakse sokutada ka telekanalitesse.
Mõistagi on ka ansamblitel endil vaba voli oma videoid kasutada just seal, kus need kõige rohkem kuulsust ja kasu toovad.

Plagueround

Praegu vahelduse mõttes viieliikmelisust prooviv ansambel Plagueround nimetab oma muusikastiili progressiivseks. Pisut on võib-olla kuulda vihjeid metalsele muusikale, kuid mitte üleliia.
Loo «Molly Keg» video on ansambli liikme Henri Roosipõllu sõnul nende päris esimene ja seetõttu igal juhul armas.

Näinud nad seda seni veel ei ole, ainult esialgseid ja poolikuid variante. Võib-olla pigistavad nad silmad kinni ja vaatavad seda esimest korda alles suurelt ekraanilt Tartus koos publikuga.
 

Minu Akvaarium

Minu Akvaarium algatas oma esimese video saamiseks Face­­bookis sõprade hulgas korraliku reklaamikampaania.

Alternatiivset, psühhedeelset ja rokkmuusikat viljelev Minu Akvaarium on tegelikult vana uus bänd, mis tegutseb sellest aastast uues kuues ja peaaegu uue koosseisuga.
Koos nimega eelmistest koosseisudest üle tulnud Romet Osipov kinnitas, et video tuleb bändile väga õigel ajal: septembri lõpus ilmub ansambli esimene minialbum.