Karin Jaanson: nõudlus kasvab, kui pakkumine on õige

Karin Jaanson. Foto: Pm

Tartlastele on viimasel ajal korduvalt ette heidetud, et nad on ise selles süüdi, kui neil puudub regulaarne lennuühendus maailmaga. Kui tartlased ikka lennata ei taha, siis lennuliiklus Tartust hääbub, on olnud väljaütlejate mõte. Sellist mõtteviisi on esindanud nii Tallinna lennujaama juhid kui riigivalitsejad. 

Ka majandusminister Juhan Parts ütles Eesti Päevalehele antud kommentaaris (26.08) Eesti lennunduse teemal selgelt välja: tartlased peaksid oma hoiakuid muutma ja ükskord taipama, et Tallinna tuleb lennata. Mööndes samas, et lennufirma Flybe tulek Tartusse näitab, et selle linnaga tasub katsetada.

On kummastav, et ministri jaoks piirdub Tartu lennujaama eriline tähendus sinna tehtud investeeringutega, mida ei saa lihtsalt tuulde lasta, ning arusaamaga, et Tartu lennuliiklus on katsetamise (loe: meie kannatuse proovilepaneku) objektiks. Kuna Tartu lennujaam on oluline maailmavärav Tartu ning Lõuna-Eesti inimestele, püüan vaadata, kuidas see oluline teema tartlaste poolt paistab.

Riigi sõnum

Lennundus on kallis äri, investeeringud infrastruktuuri rajamisse on suured, samuti opereerimise kulud. Seetõttu on eriti tähtis lennunduse arendamise strateegiline visioon ja läbikaalutud otsused.

Tartu-sarnased regionaalsed lennujaamad on riiklikult tähtsamad kui majanduslikult, sest vähene reisijate hulk ei taga lennujaama kasumlikkust. Küll aga on lennuliinidel võimalik kasumlikult opereerida, kui suudetakse pakkuda sobivat teenust.

Seetõttu on riigi roll regionaallennujaamade arengus ülimalt oluline. Maailmas tehtud uuringud mõõtmaks lennujaamade tähtsust piirkonna majanduse arengule ja konkurentsivõimele näitavad, et lennujaamad mõjutavad tugevalt uute töökohtade loomist ja piirkonna arengut.

Tartlased koos lõunaeestlastega on pidanud nägema palju vaeva, et veenda tallinlasi oma lennujaama vajalikkuses. Et soovid ainult emotsioonidele ei tugineks, tellis Tartu linnavalitsus 2006. aastal Turu Kõrgemalt Majanduskoolilt – selle kooli kompetentsus logistika vallas on maailmas kõrgelt hinnatud – eeltasuvusuuringu, et saada kindlust lennuliikluse tasuvuse kohta.

Põhjalik uuring näitas selgelt, et Tartus on piisavalt nõudlust alustada regulaarset lennuliiklust üks kuni kaks korda päevas, eelistatult Helsingisse või Stockholmi, mis on lühiajaliselt kõige perspektiivsemad sihtkohad.
Lennuliine Riiga ja Kopenhaagenisse peeti samuti atraktiivseks, kuid viimase puhul arvati, et reisi pikkust arvestades võib saada takistuseks lennukitüüp. Samas leiti, et lennuühendus Tallinnaga ei osutu tõenäoliselt majanduslikult põhjendatuks teiste transpordiliikide konkurentsi tõttu.

Uuringu koostajad rõhutasid ka seda, et lennuliinide avamise hetkel peavad kõik navigatsioonivahendid olema paigaldatud, tagamaks katkestusteta teenust.

Ebaõnnestunud algus

Otsustamine võttis aega, kuid Euroopa Liidu toel on vajalikud investeeringud Tartu lennujaama rahvusvaheliseks lennuliikluseks avamiseks ometigi tehtud. 2009. aasta suvel alustaski Air Baltic Tartust Riiga lendamist, talle järgnes Estonian Air Stockholmi lendudega. Lendude algusest kulus üle aasta, enne kui Tartu lennujaam vajaliku navigatsiooniseadme (instrumentaalse maandumissüsteemi ehk ILSi) paigaldatud sai. See oli paljude lendude ärajäämise ja usalduse kaotamise põhjuseks.

Iga uue liini sissetöötamine vajab vähemalt poolt aastat, et reisijates tekiks usaldus, meil kahjuks kulus see aeg usalduse vähendamisele.

Air Baltic alustas tartlastele sobiva sõidugraafikuga ja asus seda peagi reisijate rohkuse tõttu tihendamagi. Tõenäoliselt sundisid probleemid lennufirmas väga agressiivset laienemisstrateegiat kahjuks kokku tõmbama ja lennuühenduse Tartuga lõpetama.

Samas Estonian Airi pakutud lennud mõni kord nädalas, sedagi ebasobival ajal, ei suutnud äratada reisijate huvi Stockholmi lendamise vastu, mistõttu lennud Stockholmi lõpetati ja alustati lendamist Tallinna.

Tallinna suunal on ainuvõimalik varahommikune lend Tartust ja hilisõhtune lend Tartusse. Tartu–Tallinna lennuliin on seda enam perspektiivne, mida enamatesse sihtkohtadesse saab Tallinnast otse lennata. Soov tuua lennuajad lõunasele ajale, eriti olukorras, kus Flybe hakkab enam-vähem samal ajal Helsingisse lendama, on selgelt läbikukkumisele määratud.

Esmatähtis usaldusväärsus

Vaadates tagasi Tartu lühikesele regulaarlennuliikluse ajaloole, saab väita, et uuringu koostajatel oli õigus. Tartu–Riia liin on selgelt näidanud, et nõudlus on täiesti olemas, kui lennujaama reisikindlus on tagatud ja teenuse pakkuja peab silmas reisijate soove.

Kuigi tartlased on oodanud väga kaua võimalust maailmaga kiirelt ühenduses olla, ei tähenda see, et mis tahes ajal, mis tahes suunas kõik lendama kipuvad. Kui teenus on õige, siis kasvab ka nõudlus. Oma kogemusest tean, et tartlane on olnud väga leplik reisija, on istunud nurisemata tundide kaupa Riia lennujaamas, et sõita edasi või jõuda koju tagasi – seda lootuses, et ajapikku avanevad Tartustki lendamiseks üha paremad võimalused.

Helsingi lennusuunda, mida Flybe õige pea pakkuma hakkab, on ammu oodatud ja usun, et ka jätkuv rahvusvahelistumine suurendab nõudlust kiire ja usaldusväärse transpordiühenduse järele. Turumajandus toimib, kui ka pakkuja pingutab nõudluse tekke nimel.