Havi pures Anne kanalis ujunud tartlannat

Malle Elveti sõnul puutus ta kord Mustas meres ujudes kokku meduusidega, ent saadud kõrvetused olid pea märkamatud. Anne kanalis ujuva havi tõttu tuli aga kohale kutsuda kiirabi ja hiljem väisata ka traumapunkti. Foto: Sille Annuk

Läinud neljapäeva õhtul kella kümne paiku sai kiirabi väljakutse Anne kanali äärde – seal supelnud harrastusujujat oli keegi jalast hammustanud. Kohale sõitnud meedikud sidusid jala kinni. Asjatundja kinnitusel ründas teda tõenäoliselt haug.

Anne kanalis ujunud Malle Elvet oli enda sõnul vahetult enne rünnakut puusadeni vees ja hakkas koos kunstnikust sõbranna Heli Todiga kaldale minema. Ühtäkki hammustati teda paremast jalalabast, millele järgnesid tugevad löögid vastu mõlema jala sääremarju. «Rünnak oli nii äkiline ja ootamatu,» meenutas Elvet. «Valu oli nii suur, et oi issand!»

Heli Todi tunnistas, et Elveti appikarjet kuuldes mõelnud ta algul, et sõbranna teeb nalja. Mobiilivalgustusega jalga vaadates selgus aga, et asi on tõsine. «Vaatasin, et jalg jookseb verd, nägin haava ja kutsusin kiirabi,» rääkis ta.

Ründajaks haug

Milline olend naist ründas, ei osanud kannatanu ise ega kiirabitöötajad öelda. «Kiirabi küsis, kas astusin klaasikildude peale, aga jala peal oli kolm hambajälge,» rääkis Elvet. Seejärel välistati, et tegemist võiks olla ussiga, ning kahtlus langes saarmale.

Kohapeal tõde välja selgitada ei õnnestunudki ning profülaktika mõttes tehti üleeile naisele traumapunktis ka teetanusesüst.

Juhtumi kirjeldust kuulnud bioloogi-zooloogi Nikolai Laanetu kinnitusel pole aga kahtlustki, et hammustajaks oli haug. «See on kolmas jutt, mida tean. Siin ei ole sügavalt midagi mõelda, kuna Anne kanalis on haugid sees,» märkis ta. «Daami jutu järgi ei saagi muud versiooni olla, sest saarmas ei tule, pigem põgeneb, ja kobras võib hammustada siis, kui on tupikusse aetud.»

Teised kalad jäävad Laanetu sõnul aga kahtlusaluste ringist välja, kuna nende lõuad ei lähe sedavõrd laiali. «Haugi hammustamisel tekib rebimishaav, ta lööb hambad sisse, siis rebib nahka ja liha, ja see on erakordselt valus ja verine haav,» toonitas ta.

Põhjuseks, miks havi otsustas pisemate kalade asemel ohvriks valida inimese, oli Laanetu hinnangul tõenäoliselt see, et naised ujusid hämaras ning haug ei näinud objekti piisavalt hästi. «Haug ründab lainetuse ja vee võngete peale,» täpsustas ta.

Harvad juhtumid

Anne kanali ääres valvava G4Si kommunikatsioonijuhi Julia Garanža sõnul pole varem selliseid juhtumeid registreeritud. «See on kaunis haruldane,» tõdes ta ja lisas, et küll on randadest püütud rästikuid ja nastikuid. Haugi aga tõenäoliselt välja õngitsema ei minda. «Kardan, et selline päästeoperatsioon osutuks väga keerukaks,» tunnistas ta.

Seevastu on Nikolai Laanetu enda sõnul paari niisuguse juhtumiga varem kokku puutunud. Kord pöörduti tema poole Kärkna külast, sest kohalikust tiigist oli välja hüpanud roheline elukas ja jalast hammustanud kaldal sulistanud last. «Kohalikud arvasid, et keegi pidas akvaariumis krokodilli, keegi ei tulnud selle pealegi, et haug võiks kuivale hüpata,» meenutas ta.

Toona kahtlustati esialgu naaritsat ja ohvrile tehti kaitsesüstid. Alles hiljem õnnestus  kaks õmblust maksma läinud haug veest välja püüda.

Oht, et kord juhuslikult inimest rünnanud havi ka edaspidi ujujaid näksama hakkaks, on Laanetu sõnul kaduvväike. «See on erandlik juhtum ja varsti on spinningumehed kaldal,» rääkis ta. «Oleks aega, läheks isegi, viskaks seal lanti.»

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius)
• Tavaline pikkus on 50–100 cm, aga ta võib olla ka üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib elada kuni 30 aasta vanuseks.
• Suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku.
• Röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid.
• Harrastuspüügil kasutatakse enamasti spinningut ja elussöödaõnge, vähemal määral lend- ja põhjaõnge.
Allikas: Vikipeedia