Kool lõi nukra maja klantsima

Emajõe kooli direktor Arvo Pattak näitab peretuba, kuhu õpilased saavad majutada külla tulnud pereliikmeid. Foto: Kristjan Teedema

Aastaid seisis Tartu Emajõe kooli räämas ühiselamu soliidse haridus- ja teadusministeeriumi kõrval kui sobimatu võõrkeha. Nüüd annab vast remonditud õpilaskodu aga välimuselt ministeeriumimajale silmad ette.

Algselt kahekorruselise maja rajas rohkem kui sada aastat tagasi naabruses asuv vene kirik. Hiljem, kui maja sai nägemispuudega lapsi õpetava Emajõe kooli kätte, kerkis selle otsa hallidest tellistest ehitatud kolmas korrus.

Hoone oli enne remonti omadega läbi, rääkis direktor Arvo Pattak. Varem Raatuse gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetaja ametit pidanud Pattaku sõnul on riigikoolil selle võrra raskem, et erinevalt linnakoolidest tuleb kõike ise korraldada. «Ellujäämiseks kirjutamegi muudkui projekte.»

Nii taotles kool Euroopa regionaalarengu fondist raha õpilaskodu remondiks ning nende 15 miljoni kroonine (ligi miljon eurot) taotlus läkski läbi.

Uksed eikuhugi

Värske remondi järele lõhnav hoone ei meenuta vana maja enam ei seest ega väljast. Toad, kuhu majutatakse enamasti kaks last, on kõrge laega ja ruumikad. Aastaid tagasi tuli ühte sellist tuba jagada lausa kümnel lapsel. Toona magati naridel, nüüd tulevad aga kummalegi elanikule korralikud liimpuidust voodid ja kapid.

Maja sisustamise riigihange läks esialgu vett vedama. Kümme firmat võtsid dokumendid välja, kuid pakkumiseni jõudsid neist vaid kaks, rääkis Pattak. Parasjagu valmistab kool ette uut hanget.

Tubades on ka praegu täiesti korralik mööbel, millel kulumisjälgi näha üsna vähe. Tegelikult on kogu praegune sisustus vanast mööblist kokku ehitatud.

Esimesel korrusel asub valgusküllane saal, mis on ühteaegu nii aktuste pidamise kui sportimise paik. Jõusaali osa saab pidude ajaks lükandustega eraldada.

Keldrikorrusel on omale koha leidnud hubane söökla, maja teises tiivas asub aga eluõpetuse ruum. «Me saadame lapsed ellu nii, et nad saavad ise endaga hakkama,» selgitas Pattak ruumi vajadust. Selles toas saavad lapsed õppida ise süüa tegema, aga ka muud eluks vajalikku.

Hoone sisemusest leiab ka uksi, mis ei vii mitte kuhugi. Kuna maja on muinsuskaitse all, tuli need alles jätta hoolimata sellest, et ruumide planeering pisut muutus, selgitas direktor.

Uuendusena rajas kool ühiselamusse peretoad. Nüüd saab laps kutsuda külla kogu pere ning pakkuda neile öömaja. Maksma selle eest ei pea.

Majutust vajab sügisel 44 last. Kool saab majutada kuni 48 õpilast. Koolis asub sügisel õppima 64 vaegnägijast last. Neist kümme on päris pimedad.

Nädalalõpuks koju

Sõltuvalt füüsisest õpivad lapsed kolmel õppekaval. Esimene on tavaline, teine lihtsustatud õppekava, mis mõeldud vaimupuudega lastele, ning kolmas toimetuleku õppekava. Viimane võimaldab omandada gümnaasiumihariduse ka neil lastel, kelle saatus on sundinud ratastooli.

Mõistagi vajavad erivajadustega lapsed rohkem hoolt ning seetõttu on ka kooli personal suhteliselt suur. Sügisel tuleb kooli 64 noort. Nendega tegeleb 70 inimest.

Suvevaheajal on õpilaskodu tühi, niisamuti nädalavahetustel. Direktor Pattak ei pea õigeks, et lapsed jäävad ka nädalavahetuseks kooli. Tema arvates jääks lastel nii side oma perega liialt nõrgaks.