Härmas tuleb see sügis teisiti

IB-õppe eesmärk ei ole meie noori ette valmistada kodumaalt lahkumiseks, vaid anda neile mitmekülgne haridus, selgitavad Miina Härma gümnaasiumi IB-õppe koordineerija Irja Toots (vasakul) ja direktor Ene Tannberg. Sel sügisel alustab uutmoodi õppimist kuusteist 11. klassi õpilast. Foto: Sille Annuk

Miina Härma gümnaasiumis on saadud teada, kuidas «pulli ärritada» – tuleb vaid öelda sõna «IB-õpe» ja inimesed asuvad puhkides ründama, ise sageli teadmatagi, millest õieti jutt.

1. septembrist õpivad Härma gümnaasiumis kuusteist 11. klassi õpilast uutmoodi, rahvusvahelise õppekava ehk IBO (International Baccalaureate Or­ga­nisation) diplomiprogrammi järgi. Märgatavaim muutus on see, et kõik õppeained peale keeletundide on inglise keeles.

Lisaks saavad noored ise valida, milliseid aineid nad õppida tahavad, teatud piirangutega muidugi. Neile antakse ette aineplokid, kust tuleb välja valida endale huvitavaimad ained.

Emakeel (sel aastal kõigil eesti keel) ja matemaatika on kõigile kohustuslikud, kuid näiteks keemia, füüsika ja bioloogia plokist tuleb võtta vaid üks, samuti tuleb valik teha ajaloo ja geograafia vahel ning valida üks võõrkeel.

Kuuenda aine saab igaüks ise valida kogu pakutava hulgast: kui tahab näiteks õppida mitut keelt või teist loodusainet. Kolme ainet valituist õpivad noored tavatasemel, kolme aga süvitsi.

Visiooniga noorele

Härma IB-õppe koordineerija Irja Tootsi sõnul ei sobi IB-diplomiõpe sugugi mitte kõigile. Esiteks nõuab see noorelt ajaplaneerimise oskust, teisalt peaks tal olema selge pilt, mida ta tahab edasi teha pärast keskkooli lõpetamist, et valida just need ained, mida tal on kõrgkooli minekuks kõige rohkem vaja.

Lisaks IB-õppele on Härma gümnaasiumis veel kolm suunda, mistõttu ei pea sinna kooli astunud noored kindlasti ingliskeelset õpet valima.

Vähehaaval hakatakse IB-metoodikat proovima ka algklassilaste peal, et saada paari aasta pärast vastav akrediteering.

Tootsi sõnul tundub inimeste kõige suuremaks hirmuks olevat see, et IB-õppe saabudes hakatakse lapsi kogu koolis ainult inglise keeles õpetama. «Seda kohe kindlasti ei juhtu,» rõhutas ta.

Härma jääb eestikeelseks

Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg selgitas, et IB-õpe on eelkõige õpetamismetoodika, õppekeel on sealjuures teisejärguline.

Härmas jääb üldiseks õppekeeleks igal juhul eesti keel, kuid kui kooli saabub õpilane näiteks Hiinast, on tal IB-koolis õigus ja võimalus õppida oma emakeeles.

Direktori sõnul on Tartus IB-õppe alustamise üheks põhjuseks kindlasti ülikool: välismaa teadlased ei taha tulla tööle linna, kus nende lapsed ei saa koolis käia.

Lisaks pöörduvad tagasi kodumaale eestlased, kelle lapsed on aastaid õppinud välismaa koolides ega suuda siinse, sageli väga süvitsi mineva õppekavaga kohaneda.

IB-õppe eripäraks on eri ainete koostöö. Näiteks algklassides käib õpe kuue teema kaudu, milles uuritakse iseennast ja ümbritsevat maailma, gümnaasiumiastmes on aga võimalik ühe essee eest saada hindeid mitmes aines, sest iga õpetaja vaatab sealt talle olulist osa.

Tannberg rõhutas ka, et IB-õppe eesmärgid ei ole tegelikult kuigi erinevad meie põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses väljatoodutest, lihtsalt teekond nendeni jõudmiseks on pisut erinev.

IB-õpe
• Rahvusvaheline laialt levinud programm, mis võimaldab lapsel ka teise riiki kolides jätkata õpinguid harjunud moel.
• Koosneb kolmest osast: Primary Years Programme
1.–4. klassi lastele, Middle Years Programme 5.–10. klassile ja Diploma Programme 11.-12. klassi noortele.
• Sellest sügisest alustab MHG 11.-12. klassi programmiga täies mahus ja vähehaaval algklassilaste õpetamisega.
• Praegu käib õppetöö IB-programmi järgi kahes koolis: Tallinna inglise kolledžis ja Eesti rahvusvahelises koolis.