/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/08/26/722474t1h9b15.jpg)
Ülenurmel elav Ralf Kalma ei uskunud oma silmi, kui avastas esmaspäeval oma aiast õitsva õunapuu. «Alguses arvasin, et lihtsalt mingi pusa on lehtede küljes, aga oli hoopis õitsema läinud,» meenutas Kalma esimest emotsiooni.
Soe suvi ajas õunapuu uuesti õide
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli aastat tagasi koos nelja teise õunapuuga istutatud martsipanil oli Kalma sõnul 5-6 õit. «Ilmselt olid need juba paar päeva õitsenud, sest õied olid juba täiesti lahti,» lausus Kalma, kes nägi sellist asja esimest korda elus ning kutsus ka naabrimehe imet kaema. Ükski teine puu pole aias õitsema löönud.
«Nüüd saab ainult oodata ja vaadata, kas kandma ka hakkab. Et kas mõni mesilane nad ka üles leidis või mitte. Septembri keskel peaks juba näha olema, kas hakkab midagi tulema,» rääkis Kalma ning oli saagi suhtes lootusrikas.
Maaülikooli aiandusosakonna juhataja Kadri Karp ütles, et sügisesed õied pole siiski väga haruldane nähtus. «See ei ole mingi ime ja seda juhtub üsna tihti. Tavaliselt ei lähegi puu üleni õitsema, vaid mõni õiekobar,» lausus Karp, kelle sõnul on see enamasti tingitud ilmaoludest, mis ajavad puu sassi.
«Need pungad, mis kevadel õitsevad, moodustuvad saagile eelneval suvel. Augusti lõpus päev aga lüheneb ja temperatuur muutub, see kõik võib taime segada ja pung võibki puhkeda. See on taime füsioloogiline eripära,» rääkis Karp, kes on näinud ka sügisel õitsvat aedmaasikat ja -mustikat.