Tulevikus võib eakaid aidata robot

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur Satish Srirama näitas kolmapäeval, kuidas väike robot saab inimesi aidata. Põlvekõrguse roboti kasutatud mudeli hind on umbes 6000 eurot, uue roboti saaks tulevikus endale soetada 12 000 euro eest. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli arvutiteadlased demonstreerisid kolmapäeval Eestis ainulaadse koduhooldusroboti prototüüpi. Robot on mõeldud eakate ja südamehaigete inimeste abistamiseks ning nende seisundi jälgimiseks ilma hooldaja kohalolekuta.
 

Robot on ühenduses sensoritega, mis kinnitatakse patsiendi külge. Näiteks kui patsiendi kehatemperatuur muutub – tal on palavik või hoopiski alajahtumine –, saab robot signaali ning uurib patsiendilt, kas tal on abi vaja.

Ka kontrollib robot patsiendi südamerütmi ja hingamist. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi vanemteadur Satish Srirama kinnitas, et tehnoloogiat arendades peaks saama kontrolli ka muude hädade üle.

Robot suhtleb inimesega

«Kui robot saab signaali, üritab ta patsiendiga kontakti luua ning vajadusel häirest teada anda kiirabisse,» selgitas roboti tegevust Srirama.

Robot küsib kõigepealt, kas patsiendiga on midagi juhtunud. Kui vastus on jaatav, siis pärib ta, kas on vaja abi kutsuda, ning teise jaatava vastuse korral saadab häiresignaali arstide poole teele. Eitava vastuse korral kiirabisse häiret ei jõua.

Kui patsient on sellises olukorras, et ei suuda küsimusele vastata, siis saadab robot hädasignaali peale 20 sekundit välja automaatselt.

Haiglas on roboti signaalide vastuvõtmiseks vaja vaid tavalist arvutit.

Vajaduse korral saab haiglatöötaja roboti juhtimise üle võtta ning ise patsiendile edasisi küsimusi esitada või juhtnööre anda.

«Kas või öelda patsiendile, et abi on teel ja hingaku ta rahulikult,» rääkis programmeerija Pelle Jakovits.

Kujult inimese moodi robot on umbes põlvekõrgune. Ringi liigub ta ratastega alusel istudes.
Srirama ütles, et selline asend on hea, sest tasakaalukese on siis paigas ning robot ei lähe näiteks kaldteest üles sõites ümber.

Seda, kas robotist võiks kunagi saada ka sõber, kellega juttu ajada, Srirama prognoosida ei osanud. Praegu oskab robot inglise keeles sisse programmeeritud küsimusi küsida.

Viie ülikooli koostöö

Srirama ütles, et kui meeskond leiaks kiiresti mõne uue partneri, kel oleks võimalusi ja huvi investeerida projekti nii raha kui tööjõudu, siis võiks robot olla ostmisvalmis juba poole aasta pärast.
Uus robot maksaks umbes 12 000 eurot.

«Seda ma tõesti ei oska öelda, millal selle roboti hind võiks langeda, sest töö on kallis,» lisas ta.
Robotit täiendavad lisaks Tartu Ülikooli teadlastele ka partnerid Lõuna-Böömimaa ülikoolist Tšehhist, Johannes Kepleri ülikoolist Austriast, Fontyse ülikoolist Hollandist ja Itaalia rahvuslikust teadusuuringute keskusest.

Kõnealust robotit arendatakse Robo M.D. projekti raames, mis on üks kaheksast alamprojektist Interreg IVC projektis «Innovation 4 Wel-fare».

Selle eesmärk on luua robot, mis parandaks eakate ja südamehaigete patsientide elukvaliteeti ning ühtlasi vähendaks koduhoolduse hinda nii patsientidele kui haiglatele. Robotiarendust toetab Euroopa regionaalarengu fond.