Emajõe vanajõgede puhastamine hoogustus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mart Thalfeldt (vasakul) ja Jaak Tambets loodushoiu keskusest suunduvad I kaevandi poole, kus kaks koppa eemaldavad ühe vanajõe suudmelt settevalli. Praeguseks on kopad juba järgmiste vanajõgede äärde liikunud.

FOTO: Margus Ansu

Eelmisel nädalal löödi Ihamaakingu lähistel kopp mudasse, et I kaevandi nime kandva Emajõe vanajõe suue lahti kaevata. Tänavu on Eesti loodushoiu keskusel plaanis puhastada ka Samblasaare, Kupu, Kärkna, Rõhu ja veel mõnda vanajõge.

Avatud Emajõe vanajõed.

FOTO: Graafika: TPM

«Kui suue on avatud, siis saavad kalad minna ja tulla, millal neil on vaja,» rääkis Eesti loodushoiu keskuse projektijuht Mart Thalfeldt. «Nad ei jää siia lõksu, kui hapnikupuudus peaks tulema.»

Projekti Happyfish üks eesmärke ongi Alam-Pedja looduskaitsealal paiknevate vanajõgede suudmetele settinud valle eemaldada, et säiliks ühenduskoht Emajõega ja sellega koos ka veevahetus madalama veetasemega aastatelgi.

Vanajõgede sügavus on 2-3 meetrit nagu Emajõeski. Thalfeldt ütles, et kui suudmel laiuvast settevallist lahti saada, siis pole muud süvendamist enam vaja. «Vanajõgedes on vett piisavalt ja need on kaladele ideaalsed elupaigad,» lisas ta.

Kalade arvukus kasvab

Möödunud aastal puhastati Pudru ja Võllinge vanajõgi, need asuvad Reku kandis. Pärast suudme avamist tehtud seire tulemusena selgus, et nii kalade liigiline mitmekesisus kui ka arvukus on suurenenud.
«Saame rohkem andmeid ja parema võrdluse siis, kui kõik kümme vanajõge on valmis, aga juba praegu saab öelda, et kaladele mõjub see tegevus hästi,» selgitas Thal­feldt.

Uurimisel nägid loodushoiu keskuse eksperdid, et ka kaitsealune tõugjas on taas hakanud vanajõgede vastu huvi tundma. Tõugjas on väga uhke ja atraktiivne kala, ütles loodushoiu keskuse juhatuse liige ja kalateadlane Jaak Tambets ning nimetas projekti eesmärgiks ka selle, et tõugjaid elaks jões püüdmiseks piisavalt.

Selle tarbeks kasvavad praegu Haaslava kalamajandis tõugjamaimud, kellest 50 000 aastast isendit taasasustatakse jõkke, et nad leiaks endale sobiva elupaiga. «Kohe rõõm näha, sest hea sooja suvega on maimud tublisti kasvanud,» rääkis ta.

Emajõe vanajõgesid on 55, kuid praeguse plaani kohaselt avatakse neist 18. Tambets rääkis, et teadlikult jäeti valikust kõrvale läbivooluga jõed, sest neis sete ei ladestu. Samuti jäid kõrvale need, mis on aastatega väga kinni kasvanud. Sel aastal tegeldakse kaheksa vanajõega.

«Vanad kalamehed andsid nõu ja tegime ise proovipüüke, et otsustada, millised vanajõed on kalanduse mõttes olulisimad ära puhastada,» selgitas ta valimit.

Lisaks loodushoiu keskusele tegutseb samal rindel ka keskkonnateabe keskus, kes euroliidu ühtekuuluvusfondi toetusel puhastab samuti kaheksa vanajõge. Keskkonnateabe keskus alustas Kärevere paadikanali kallal tööd ning juba sel nädalal liigutakse edasi Lustivere ja Väike-Kullassaare koolu poole.

Oma järge ootavad Sibula, Vanaviha, Hobuseraua, Kõveriku, Lempsi ja Puhja vanajõgi. «Kuigi alles kuu alguses alustasime, oleme täiesti graafikus, et oktoobri lõpuks valmis saada,» ütles keskkonnateabe keskuse projektijuht Koit Prants.

Happyfishi projekt

Vanajõgede suudmetele tekkinud settevallide eemaldamise kõrval tegelevad loodushoiu keskus, looduskaitseühing Kotkas ja keskkonnateabe keskus Happyfishi projekti nime all ka Emajõe luhal asuvate koelmute võsast puhastamise, kärestikel kudeva tõugja kudemiskohtade kaitse ning noorte tõugjate taastootmise ja jõgedesse asustamisega.

Mitmekülgset projekti rahastavad Euroopa Liit programmi LIFE+ kaudu ja keskkonnainvesteeringute keskus, aga ka projekti teostajad.

Vanajõed
• Emajõe voolusäng on aja jooksul väga tugevasti muutunud, kuid paljud endised sängiosad on säilinud omapäraste veekogude, nn vanajõgedena (ka soot või koold). Alam-Pedja looduskaitsealal on 55 vanajõge ning nende kogupikkus ja pindala kaitseala territooriumil on tunduvalt suurem kui praegusel jõesängil.
• Tõugjas on Eesti suurim omamaine karpkalaline ning ainuke röövtoiduline nende hulgas. Eestis elab tõugjas kuni 10-aastaseks ja kasvab 7–8-, vahel ka 10-kiloseks.
Allikas: Eesti loodushoiu keskus

Tagasi üles