/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/08/21/717306t1hbe4e.jpg)
Saadjärve ääres Pastimetsa talus põlevad sel suvel öösiti tuled ja raadio mängib valjult, aga julgete huntide rind on ikka rasvane — soed on teinud talu lambakarja kolm rüüsteretke. Teateid huntide laastamisretkedest on tulnud mujaltki.
Võsavillemid rapivad lambakarju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimene kord oli ikka täitsa šokk,» ütles Pastimetsa talu peremees Aivar Lepik. «Naabrimees on lambaid pidanud oma kolmkümmend aastat ja kunagi pole hundid siin koduloomadele kallale kippunud. Aga nüüd tulid ja tegid palju kurja.»
Võsavillemid laastasid Pastimetsa talu 180-pealist lambakarja esimest korda 10. mai öösel. Siis läks loojakarja kaheksa vana looma ja neli talle. Lambad olid elektrikarjusega piiratud järveäärsel karjamaal, majast saja meetri kaugusel. Hundid tulid lihtsalt läbi roostiku.
Pärast seda muutus peremees valvsaks: ta jättis tuled põlema, muusika mängima ja hakkas öösiti õues kontrollretkedel käima, vahel käivitas ka traktorit. Aga ikkagi murdsid hundid 22. juunil maha kaks ja 30. juulil samuti kaks lammast.
«Oleks siis veel nii, et hundid võtaksid äbarikke ja kööbakaid loomi,» ohkas Aivar Lepik. «Aga nad murdsid ikka kõige ilusamaid ja tugevamaid, tõuloomi.»
Korda pole kerge luua
Kuigi huntide rüüsteretkedest hirmunud lambad hoiavad nüüd elamise ligi ja peremees on valvas, pole mure kadunud, sest sügisel muutuvad hundid eriti murdjaks.
«Euroopa Liit küll soosib hunte, aga see pole ikka normaalne, et suur kiskja tuleb maja juurde murdma,» ütles Aivar Lepik. «Meil pole metsatalu, siin on teised elamised ümberringi. Kohalik jahiselts peaks asja käsile võtma ja korra majja looma, sest huntidele ei raatsi ma kah lambaid kasvatada.»
Keskkonnaametnikud pole Tartumaal huntide küttimiseks eriloa andmist kaalunud, sest võsavillemite tekitatud kahju on väike. Küll on aga kaalumisel huntide laskmiseks eriloa andmine Jõgevamaal, kus ilmselt ühed ja samad soed on juuli teisest poolest hakanud ühes piirkonnas lambakarju rappima.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi selgitas, et huntide küttimiseks eriloa andmisel arvestatakse võsavillemite tekitatud kahju suurust ning huntide käitumist.
«Peame seisma nii hundi kui ka lamba eest,» ütles ta. «Iga hunt pole ju murdja. Pahandust teeb ikka vaid see, kes on hamba verele saanud ning teab, kus kergesti kättesaadav lambakari ootab. Selliseid paharette tuleb küll korrale kutsuda.»
Eelmisel aastal maksis keskkonnaamet karude, huntide ja ilveste tekitatud kahjude eest inimestele hüvituseks ligi 878 000 krooni, mis uues rahas teeb 56 114 eurot.
Paarkümmend hunti
Kõige suurema, 667 000-kroonise kahju tekitasidki hundid. Jõgevamaa inimestele maksti eelmisel aastal hundikahjudeks 39 750 ja Tartumaal 7500 krooni.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul elab Tartumaal kaks ja Jõgevamaal samuti kaks huntide pesakonda. Tartumaa pesakonnad elavad Järvseljal ja Alam-Pedjal ning laias laastus on maakonnas paarkümmend hunti ehk kümme kummaski pesakonnas.
kas teate?
Huntide laastamistöö
• Tartu valla Saadjärve küla Pastimetsa talu lambakarjas on soed sel suvel loomi murdmas käinud kolm korda, otsa on saanud 16 lammast.
• Tartumaal Meeksis käisid hundid ühes ja samas talus mai lõpus ja juuni lõpus, maha murti kokku viis lammast.
• Jõgeva naabrusse jäävas Võikvere ja Väljaotsa külas ning Palamuse valla Änkkülas on hundid alates 20. juulist lambakarju laastanud kaheksa korda: hukka on saanud 16 looma ja haavatud oli kaheksat.
Allikas: keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon