Banaanikasvatajale tikub lagi ette tulema

FOTO: Margus Ansu

Sikkimi banaan. See on liik, mitte sort, vilja te saate, aga kas need süüa kõlbavad, selle kohta ma ei oska öelda, keerutab Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Jaan Kotter käes kaasa toodud pakki, milles kaheksa banaaniseemet. «Kindlasti võib süüa. Meie omad kõlbavad ka süüa, kuigi need on seemnetega.»

Botaanikaaia administraator Lilia Murs ruttab täpsustama, et botaanikaaias valminud banaanides on seemneid rohkem kui viljaliha. «Sööd nagu sihvkasid, võtad ampsu ja suu on suuri musti seemneid täis,» selgitab ta. «Maitsev on, aga ega tarbija ju ei taha niisugust, kus peab banaani seemnete vahelt otsima.»

Ja ongi nii, sest vahepeal läheb Kotter trepist paar sammu üles ja raputab oma 5-6 meetrit kõrget banaanitaime, alla kukkunud üliküpsed viljad just sellised ongi, üleni seemneid täis.

Idandamine nõuab kannatust

Igatahes kinnitab kiri pakil, et kõlbavad. Ning veel ütleb see saksakeelne kiri, et tegu on «meie oludes» talvekindla taimega. Ilmselgelt ei ole aga kliimaolud Lõuna-Saksamaal Bodeni järve ääres ja Emajõe ääres samad ning Eesti talve 30 miinuskraadi on banaanile ebaõiglaselt karm.
Ent tubase lõbuna on banaani kasvatamine ja viljuma saamine Eestis täiesti võimalik.

Kotter lausub, et mõnevõrra kapriisne on banaan küll – tahab niiskust, aga ei salli liigniiskust. Ja vajab valgust. Sestap tassitakse ka botaanikaaias väiksemad banaanitaimed potiga õue. Päike on päike.

Neid kõrgeid, mille otsast Kotter saagi alla raputas, ei liigutata aga paigast enne, kui nende aeg täis. Banaan on rohttaim, mille üks vars elab viljade küpsemiseni. Siis läheb kollaseks ja kuivab, ent ajab välja järgmised võrsed.

Pakis olevate seemnetega soovitab Kotter alustuseks ette võtta just seda, mis pakilgi kirjas – kriimustada neid, et kõva kest oleks õhem ja niiskus pääseks paremini sisse ning paneks seemne paisuma. Seejärel pole teha muud, kui pista seeme niiskesse pinnasesse, näiteks liiva sisse, ja oodata, kas paari-kolme kuu jooksul hakkab taim tärkama.

Kindlasti peaks temperatuur ulatuma sel ajal üle paarikümne soojakraadi. Võib ka juhtuda, et seeme läheb pehmeks ning taim ei hakkagi kasvama.

Botaanikaaia banaanihiiglased on just seemnest kasvatatud, kuid Kotteri sõnul on täiesti võimalik, et esimese varre otsa õisikut ja vilju ei tulegi. Alles uutest võrsetest kasvanud vartest on saaki loota.

Taimed müügil

Keda banaani kõrge kasv heidutab, sellele on Kotteril julgustuseks öelda, et aretatud on ka madalakasvulisi banaanisorte, millega on mugavam ümber käia, ja kindlasti ei kasva taim potis nii kõrgeks kui pinnases.

Banaanikasvatusega alguse tegemiseks ei ole aga tingimata vaja seemnest alustada. Taimi müüb ka näiteks Jardini aianduskeskus, kus pisemad, nii 30 sentimeetri kõrgused taimed maksavad kuue euro ringis ning suuremaid, umbes pooleteise meetri kõrgusi taimi saab soetada pisut enam kui 50 euro eest.

Jardinis läks paari aasta eest banaanitaim õitsema ja kandis ka vilju, räägib Jardini aiandusspetsialist Karin Lepp. Siis kuulis poerahvas üllatusega, et nii mõnelgi kliendil kasvab kodus banaan ja annab saakigi.

Ja hirmu, et taimed väga kõrgeks kasvavad, ka pole – Jardinis piirdus kasv kahe ja poole meetriga.

Kuidas banaan poodi jõuab

• Banaanid on looduslikult pärit Kagu-Aasia troopilisest piirkonnast, kuid Eesti kauplustes müüdavad banaanid saabuvad peamiselt Ameerika mandrilt – Panamast, Ecuadorist, Costa Ricast.

• Banaanide teekond kasvukohast kauplusesse on keeruline – viljad koristatakse rohelisena, et need peaksid vastu mandritevahelise teekonna spetsiaallaevades, kus temperatuur on pidevalt 13-14 kraadi. Sel temperatuuril banaan säilib, aga ei küpse edasi.

• Euroopa sadamatesse jõudnud banaanid lähevad 15–18-kraadistesse küpsetusahjudesse, kuhu lisatakse ka loodusgaasi etüleeni ja kus küpsetatakse viljad tarbimisküpseks.

• Oluline on teada, et külmas läheb poolküps banaan hallikaks ja vili ei küpse. Kodus ei tasu banaani samuti külmkappi panna. Banaan säilib hästi toatemperatuuril, talle võib panna lähedale õunu, mis eritavad etüleeni ja aitavad viljal edasi küpseda.

• Eestis müüakse umbes seitse-kaheksa tuhat tonni banaani aastas, mis teeb ühe elaniku kohta viis-kuus kilogrammi.

Allikas: Rigual

Tagasi üles