ERMi muuseumialalt tuli välja tuhandeid tonne ohtlikke jäätmeid

Eesti Rahva Muuseumi rajamise ettevalmistustööd Raadil. Eemaldatud on ohtlik reostus ning rajatud kuivenduskraavid. Foto: Margus Ansu

Hiljaaegu lõppes Tartus tulevase Eesti Rahva Muuseumi ala puhastamine nõukogudeaegsest reostusest, mis on ühtlasi viimaste aastate suurim keskkonnaprojekt Tartumaal.

Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kahe aasta vältel kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Tööde maksumus ulatus 1,7 miljoni euroni, märkis Eesti Rahva Muuseumi Ehituse Sihtasutuse juht Kristjan Karis.

Mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt korjati kokku enam kui 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest, viitas Karis.

Piirkonnast eemaldati koos autobaasi lammutatud hoonetega ligikaudu 15 000 kuupmeetrit ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav  kaheksa miljoni telliskiviga, näitlikustas Karis ning lisas, et kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval asuvast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 kuupmeetrit polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. Selle aine kasutamine ja sellega kauplemine keelati Euroopa Liidus rangelt juba 1985. aastal.

Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12 500 kuupmeetrit õlireostusega pinnast. Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 kuupmeetrit veega segunenud lennukikütust.

Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke. Lisaks rajati ka kaks tiiki.