Kogus leidub avajaid kogu maailmast

35 aastat tagasi Pihkva poest leitud «Nu pogodi» multikakangelast kujutavast pudeliavajast sai alguse Arno Reilsoni aastatepikkune kogumiskirg. Foto: Kristjan Teedema

Veebileht, mis ühendab korgitseride kogujaid üle maailma, sedastab: «Pidage meeles: korgitseride kogumine ei ole elu ja surma küsimus – see on midagi enamat.» Tõenäoliselt paremini kui keegi teine mõistab seda filosoofilist mõttetera Elva mees Arno Reilson.

Nimelt on pikki aastaid ekskursioonide bussijuhina ringi reisinud kollektsionäär 35 kogumisaasta jooksul kinnitanud oma sauna eesruumi seintele ligemale 860 avajat või korgitseri. «Kõik on erinevad, see on põhimõtte küsimus, mitte ühtegi ei tohi olla ühesugust,» toonitab ta.

Esimese avaja soetas Reilson puhtjuhuslikult, kui järjekordsel ringreisil püüdis tema pilku populaarsest multikakangelasest vormitud suveniiravaja. «Olin Pihkvas poes ja nägin seal avajat, mille peale oli kirjutatud «Nu pogodi». Vaatasin, et mis nüüd on välja mõeldud, ja sellest sai kogumine alguse,» meenutab ta.

Lisa toovad tuttavad

Kuna Reilsoni majas asub aastakümneid ka autoremonditöökoda, on kogu vastu huvi tundnud paljud. «Selle aja jooksul on inimesi käinud tohutult,» märgib ta. «Kui nad vaatamas käivad ja tagasi tulevad, võtavad tingimata oma avaja taskust välja.»

Sama soosivalt suhtuvad hobisse ka tuttavad, kes tahavad samuti anda oma panust. Reilson kinnitab, et lähedaste huvi on tema enda omast vaata et suuremgi. Kanaleid ja nõkse uute avajate saamiseks on aga teisigi.

«Vene ajal tegin sellise korra, et pudel šampust maksab avaja,» tunnistab ta. Ühel sünnipäeval sai Reilson aga lisaks koguni 60 uut avajat.

«Ütlesin, et mitte üks kingitus – igaüks toob mulle avaja ja et ei korduks,» kirjeldab ta seatud nõuet. «Siis käisid vaatamas ja uurisid ja rääkisid üksteisele edasi.»

Uute avajate kogusse arvamine pole aga niisama lihtne, sest korduse vältimiseks peab korgitseri või avaja tooja detailselt ajju talletama ligi 860 eksemplari välimuse.

Et enda ja kaasaaitajate elu lihtsamaks muuta, on Reilson asunud looma kataloogi, kuhu kavas kõik avajad ja korgitserid sisse kanda.

Kuna avajaid ja korgitsere on kogunenud niivõrd palju, ei ole jõutud kõiki järele proovida, ent Reilson kinnitab, et mis juba seinale riputatud, seda saab ka kasutada.

Seetõttu pole koguja pidanud enda sõnul kasutama pudeli avamiseks teist pudelit, tulemasinat või kes teab mida. «Ei, seda muret ei ole,» kinnitab ta.

Nelikümmend aastat Elvas elanud kollektsionääri koduseinu ehtivad avajad ning kor­git­serid on järjestatud kronoloogiliselt.

Korgitser kui kultuuripeegel

Seega on seintest märkamatult kujunenud mälu kandjad, millelt võib loovuse ja tehnika arengu kõrval suurema vaevata välja lugeda ka ühiskonnakordade vahetumise. «Siit on ilusti näha, kuidas Venemaa läheb kapitalismile üle,» selgitab Reilson.

Vahet on märgata disainis. Veel kolmkümmend aastat tagasi hangitud avajaid vaadates on nende otstarve võhikulegi selge, kuid hilisemad eksemplarid panevad pead murdma koguja endagi.

Reilson võtab seinalt esmapilgul tungrauda meenutava mehhanismi, millega saab avada nii õlle- kui veinipudelit. «Ma ei tea, milleks selline keeruline asi üldse teha,» möönab ta, kuid lisab, et see-eest on Itaaliast toodud seadeldist huvitav vaadata. «On ka selliseid, mida ei oska isegi kasutada, peenemaid on siin veel.»

Koguja sõnul on paljud avajad toodud Rootsist ja Soomest, kuna sealsed suveniirid on sageli kõige originaalsemad. Reilson toob näiteks Rootsi päritolu mitmeotstarbelise avaja, kuhu saab soovi korral valada ka pudeli sisu. «Lõunamaade omad on aga rohkem jumalaga seotud,» viitab ta kultuuride erinevusele.

Arno Reilson ühtki teist avajate ja korgitseride kogujat ei tea. Kord Tartu täikal sattus mees aga enda sõnul kokku Moskvast pärit asjaarmastajatega, kes olid kogust kuuldes nõus selle eest välja käima 80 000 krooni (5113 eurot). Pakkumise lükkas Reilson pikemalt mõtlemata tagasi.

«Las ta olla, mingi kiiks peab inimesel ikka olema,» selgitab ta. Milline avaja on kõige hinnalisem, kollektor öelda ei oska. «Ma ei hinda seda, minule on nad kõik ühetaolised,» rõhutab ta.

Näha saab muuseumis

Ehkki Reilson pole enda sõnul oma hobi reklaaminud, saab väikse osaga kogust tutvuda 31. augustini ka Tartumaa Muuseumis. Nimelt on seal alates teisest augustist väljas näitus «Mida teevad Elva mehed oma saunas?», kus saab peale Reil­soni kogu näha ka ligi 430 erisuguse sildiga õllepudelit.

Pudelid kuuluvad Ants Prüüsile, kes on neid kogunud alates kaheksakümnendate lõpust.
Lõuna-Eesti päästekeskuses tuleohutusbüroo vaneminspektori ametit pidava Prüüsi sõnul kasvas pudelikollektsioon välja möödaminnes tehtud naljast.

Aastaid tagasi tulid külla kolleegid ja igaüks võttis kaasa oma lemmikmarki õlut. «Hiljem naine küsis, miks kaminaruum on koristamata. Ütlesin, et kogun, ja siis pidigi koguma hakkama,» tunnistab ta.