Tuleviku ERM osutus üllatavalt popiks

Eesti Rahva Muuseum peaks kavade kohaselt kerkima Tartu piirile Raadi järve äärde.

FOTO: Eesti Rahva Muuseum.

Kolmveerand Eesti elanikest soovib uut Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoonet külastada vähemalt korra aastas ja üldse ei käiks seal neli protsenti, selgub muuseumi tellitud uuringust.

Juuli lõpul Turu-uuringute ASi tehtud telefoniküsitluses osalenud 500 vastajast 74 protsenti oli arvamusel, et nad käiksid Raadile ehitatavas ERMi uues hoones vähemalt korra aastas, kaheksa protsenti arvas, et isegi viis korda aastas.

Eelduspäraselt oleks kõige enam sagedasi külastajaid Lõuna-Eestis, kus 14 protsenti leidis, et nad käiksid muuseumis kuni viis korda aastas, selgus uuringu kokkuvõttest.
Tõenäolisi külastajaid on keskmisest enam nooremas keskeas, eriti 30–39-aastaste seas ning lastega peredes.

Hea üllatus

Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ütles, et tulemus oli heas mõttes üllatus ja näitas, et muuseumihoone ehituseks küsitud Euroopa toetusraha taotluses märgitud, kuid raskesti saavutatavaks nimetatud külastuste arv aastas tuleks täis ka siis, kui muuseumis käiksid ainult Eesti elanikud.

Rahataotluses oli arvuna kirjas 170 000 külastajat aastas ja seda pidasid taotlust hinnanud eksperdid liiga julgeks.

Teine küsimustering puudutas seda, mida külastajad uues ERMis kõige rohkem näha tahaksid.
Uuringus vastajatele ette loetud üheksast vastusevariandist äratasid kõige elavamat huvi suurüritused, näiteks festivalid ja jaanipäev. Need pakuvad huvi kolmveerandile elanikkonnast.

Hüpoteetiliselt laialdane oli huvi ka muude ettevõtmiste vastu. Vaid teadustöö, konverentside ja isiklike sündmuste tähistamise vastu tunneb huvi alla poole küsitletuist. Ometigi oleks neist väga huvitatud vähemalt 15 protsenti elanikest.

Kõige enam lahknesid arvamused nõustamisteenuse ja temaatiliste programmide puhul – väga huvitatuid oli keskmisest enam, ent 2/5 rahvast ei tunne pea mingit huvi.

Suurem erinevus vastustes tuli vanuserühmade lõikes. Nooremaid huvitasid eriti festivalid, õpitoad ja isiklike sündmuste tähistamise võimalus. Samas oli noorte seas huvi eesti või soome-ugri kultuurilooliste näituste vastu keskmisest väiksem.

Ida-Virumaa paistis silma keskmisest leigema huviga näituste vastu, Põhja-Eesti aga keskmisest suurema huviga õpitubade ja nõustamisteenuse vastu.

Lisaraha muuseumile

Kolmas küsimus oli, kui suure summaga aastas ollakse valmis ERMi panustama. Praegu annab iga maksumaksja aastas ERMi heaks ühe euro. 78 protsenti küsitletutest oleks valmis panustama rohkem. Kümme või isegi enam eurot oleks valmis maksma 15 protsenti küsitletutest.

Ka valmidus ERMi toetuseks lisaraha maksta oli Aru hinnangul hea üllatus.

ERM tellis küsitluse seoses parandatava euroraha taotlusega. Aru sõnul on muuseumile ette heidetud, et küsitlusi on liiga vähe ja paljugi rajaneb oletustel.

Tagasi üles