Automaat andis kõlbmatu rahatähe

Õige (alumise) viieeurose rahatähe mõõtmed on 120 x 62 millimeetrit. Kaupluses valerahaks peetud rahatäht on aga mõlemast otsast mitu millimeetrit lühem. Tegu pole siiski võltsinguga, vaid rikutud rahaga.

FOTO: Kristjan Teedema

SEB sularahaautomaadist võetud viieeurosega maksta püüdnud klient pidi rahatähe tagasi panka viima, kuna kaupluse kontrollmasin tunnistas selle kõlbmatuks.   

Tartlane Villem Tell võttis eelmisel laupäeval Kivilinna Konsumi juurest SEB sularahaautomaadist 70 eurot. Masin andis mehele kaks kahekümnest ja kuus viieeurost rahatähte.

Suur oli aga mehe üllatus, kui ta läks avaturul asuvast poest 1001 Asja omale purgikaane avajat ostma ning kontrollmasin müüjale ulatatud rahatähe valeks tunnistas.

«Müüja proovis mitu korda ja igapidi seda läbi masina lasta, aga see ei võtnud vastu. Ütles, et tal tuleb muidu pahandusi, ja andis raha tagasi,» rääkis Tell. Seejärel proovis ta sama rahatähega maksta veel apteegis, kuid sealgi näitas masin, et tegu pole õige rahaga.

Kuna asi tundus kahtlane, tõi mees paberraha Tartu Postimehe toimetusse ning küsis, kuidas on võimalik, et pangaautomaat annab raha, millega poes maksta ei saagi. Ka Postimehe kuulutuste vastuvõtus viskas kontrollmasin punase tule, nagu oleks tegu valerahaga.

Teiste viieeurostega võrreldes oli rahatäht mõlemast küljest mitu millimeetrit lühem ning paistis, nagu oleks tal sees kaks turvaniiti. Esialgu ei osanudki Tell öelda, mis ta kahtlase rahaga peale hakkab.

«Panka ma ei lähe, seal jään üldse ilma, sest kuidas sa tõestad, et automaadist sain. Lähen pigem turule, seal ei kontrolli keegi,» arvas Tell, kuid oli hiljem siiski nõus koos Postimehega SEB Ülikooli tänava pangakontorisse minema.

Tuleks konfiskeerida

SEB Lõuna regiooni erakliendisuhete juht Rein Kinkar ütles lugu kuuldes, et neil pole mingit põhjust arvata, et sularahaautomaati satuks valeraha.

«Automaate täidab sularahakeskus ja see on üliväike tõenäosus, et nad on eksinud,» lausus Kinkar. «Kui aga selline kahtlus tekib, siis tuleks tulla kindlasti panka, sest ka meil on seadmeid, millega kupüüre kontrollitakse.»

Panga esindaja sõnul oleks pidanud kauplus rahatähe Tellilt ära võtma. «Nad ei tohiks seda tagasi anda. Võltsimiskahtlusega raha tuleks konfiskeerida ja kohale kutsuda politsei,» ütles Kinkar. «Meie ei tea ju, kust see raha pärit on, ja seda tuleks hakata uurima.»

Enne rahalugemismasinasse panekut uuris Kinkar ka ise kahtlast paberraha ning tunnistas, et see on juba välisel vaatlusel veidi ebastandardne. Ühest otsast oli see kaks ja teisest viis millimeetrit lühem. «Erinevused on tõesti näha,» ütles ta ning lasi telleril raha masinasse panna.

Masinad loevad erinevalt

Kõigi üllatuseks tunnistas eurodetektoriga sedelilugeja rahatähe täiesti korrektseks. Samamoodi näitasid panga teised kontrollmasinad. Kinkar seletas juhtunut sellega, et raha kontrollmasinad võivad olla erineva tundlikkusega. «On olnud juhuseid, kus mõni kupüür ei lähe mõnest masinast läbi, aga meie sedelilugeja on tunnistanud selle õigeks.»

«Praegusel juhul võime öelda, et tegu on õige, kuid rikutud rahatähega, ja see on juba hoopis teine kategooria. Võltsitud rahatähed saadetakse ekspertiisi ja võidakse algatada kriminaalasi, kuid rikutud raha korjatakse lihtsalt kokku ja eemaldatakse käibelt,» rääkis Kinkar ning ulatas Tellile uue viieeurose.

G4Si kommunikatsioonijuht Julia Garanža ütles, et nende teada ei ole varem selliseid juhtumeid esinenud.

«Sularahakeskuse kontrollseadmete eksimisvõimalus on nullilähedane,» lausus Garanža ning tõi näiteid rikutud raha kohta.

«Rikutud raha on kas läbi pestud, määrdunud, puruks rebitud või ära soditud. Need omadused ei kahanda aga raha väärtust, kuid võivad anda veateate kasutusel olevates rahakontrollimise seadmetes,» kinnitas Garanža Kinkari öeldut.

Valeraha kahtluse korral

• Teavita politseid valeraha kahtlustusest.

• Üldiselt antakse valeraha politseile üle kohas, kus see saadi.

• Probleemi korral võib pöörduda ka lähimasse pangakontorisse.

• Kui raha saadi automaadist, tuleb teha telleri juures avaldus kaarditehingu vaidlus­­tuse kohta.

Tagasi üles