/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/08/11/704850t1h9b23.jpg)
«Olen siin sündimisest saadik tööl olnud,» naerab neljandat suve tulundusühistus Kaarli endast tublisti vanema GAZ-53 rooli keerav Rauno Persidski. «Teised käisid lasteaias, mina isaga siin.»
Tudeng teenib vanakesega kooliraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarli vanemad töötajad räägivad, et Andre Persidski poeg, sügisest Eesti Maaülikoolis kolmandat aastat ehitusinseneriks õppiv Rauno Persidski oli maast madalast töökojas oma mees ning juhtus sedagi, et ta tukastas pisut koos mõne teise poisiga tohutu viljahunniku peal.
Nii kui Rauno Persidski sai 18-aastaseks ja juhiloa kätte, hakkas ta suviti Kaarlis 1979. aastal tehtud GAZ-59 vilja vedama. «Palk on hea ja mul on hea siin kodu lähedal tööl käia,» on Varal elav noor mees oma eluga rahul. «Raha kulub marjaks ära. Ma ei võtnud endale ühikasse kohta, käin iga päev kodust kooli.»
Päevinäinud veoautot tuleb tal küll tihti remontida, aga see käib asja juurde ja alati on suureks abiks vanemad mehed, n-ö pensionärid, kes tunnevad Vene tehnikat nagu oma püksitaskut. Muidugi on Kaarlis ka paar miljonit krooni maksvad uued võimsad traktorid, aga oma tööriistadest lugu pidavad põllumehed ei raatsi neid viljaveoks kulutada. Õigem on seda tööd teha tühised 15 000 krooni maksva vana veoautoga.
Kui Rauno Persidski veel paar aastat tudeerib, saab ta Kaarlis kindlasti ametikõrgendust ehk suurema kallima-masina nagu Eesti Maaülikooli tootmistehnika magistrant Lenar Lüüs, kes sel suvel uhke kalli traktoriga põldudel töötab.