Läti lennufirma otsus lõpetada lennud Tartu ja Riia vahel jättis üles küsimuse, kas tõesti on Tartu lennujaama kulutatud umbes 10 miljonit eurot, et sealt saaks vaid Tallinna lennata, või on tulekul ka mõni piiritagune sihtkoht.
Tartu lennujaam ootab uusi sihtkohti
Selle aasta esimese seitsme kuuga lendas Tartust või Tartusse 13 448 inimest, neist lõviosa Läti firmaga Air Baltic, mille viimane lend oli juuli lõpus. Näiteks juulis oli lätlaste veetud reisijate hulk 1701, Estonian Airi Tallinna suuna lendudel oli juulis 486 reisijat, mis näitab, et Tartu lennujaama põhitegija ja reisijate eelistatuim firma on kadunud.
Air Baltic põhjendas liini sulgemist Tartu lennujaama ebakindla tööga, mis väljendus lennujuhi puudumises. Kuid asjasse puutuvad inimesed ei kõhkle öelda, et see oli hoopis lennujaama äparduse rakendamine PR-vankri ette varem langetatud otsuse õigustamiseks.
Tartu lennujaama juhataja Margo Muda nentis, et tagantjärele analüüsides oli liini sulgemise otsus langenud juba maiks, sest lennuplaan kinnitati juuli lõpuni. «Ega siis Tartu lennujuhi puudumine saanud olla tosina sihtkoha lendude sulgemise põhjuseks,» lisas ta.
Sama meelt on Tartu lennunduse kriisinädalal linnapea ülesandeid täitnud Jüri Kõre, kes ütles, et tema arusaamise järgi on taust hoopiski lätlaste kava vahetada lennukeid ning uute ja suuremate lennukite piisavaks täitmiseks ei jätku Tartus lendajaid.
Võib-olla lätlased avavad kunagi taas Riia lennu, aga praegu on Tartu ligipääsetavus lennukiga järsult halvenenud. Ülikoolilinnale ja end konverentsiturismi sihtkohana üles töötavale linnale on see suur löök.
«See on absurdne, et meil on üks väljund lennukiga ja see on Tallinna,» ütles linnapea Urmas Kruuse eile. Muidugi, ega suurt keegi sõida Tartust Tallinna lennukiga Tallinna pärast, ikka jätkulendudeks.
Kohtumised käivad
Tartu linnavalitsus on lennundusküsimused praegu tähtsaks tõstnud. Linnapea plaanib kohtumist Tallinna lennujaama juhatuse esimehe Rein Loigiga. Abilinnapea Argo Annuk on olnud kirjavahetuses firmadega Finncom ja Blue1, kelle puhul võiksid sihtkohad olla vastavalt Helsingi ja Stockholm.
«Finncomiga on kokku lepitud kohtumine 19. augustiks. Meilitsi ei ole olnud küll kommentaare, et lihtsalt saame kokku ja üksteisega tuttavaks. On ju näha, milline reisijate hulk on olnud kas või sellel aastal,» ütles Annuk.
Blue1 kohta ütles Annuk, et nendega on suhtlemine esialgu viisakuste vahetamise etapis.
Annuk ütles, et Riia lendude lõppemine on Tartule suur löök ja tema ei usu, et kõik need umbes 1800 inimest kuus hakkavad nüüd Tallinna kaudu lendama.
Tallinna lennujaama turundusjuht Erik Sakkov alustas Tartu juttu tõdemusest, et isegi Tallinna-suuruses linnas läheb korraliku lennuühenduse organiseerimine vaevaliselt – väike rahvas ja väike riik.
Ta nimetas vääraks arvamust, et Tartu lennujaama uute lennufirmade ja sihtkohtade otsimine algas pärast lätlaste loobumist: «Tartut, Kuressaaret ja Pärnut müüme ja pakume kogu aeg. See ei ole nii, et täna aktiviseerusime, sest lätlased läksid ära.
Nii kui on võimalik kellegagi rääkida, kel on väiksemaid lennukeid ja võiks olla turu vastu huvi, me räägime. Ja kas huvi on? Huvi on leige.»
Jutt pöördub jällegi Tartu väiksuse teema juurde. Kui siit keegi lendabki, siis lähematesse sõlmjaamadesse. Estonian Airi puhul tähendab see Tallinna, kus firma arendab oma hub’i. Just nii, nagu lätlased vedasid endale Riiga ette, et sealt juba suuremaid ja kaugema sihtkoha lennukeid täita. Niisiis võiks Finncomi puhul tulla kõne alla Helsingi.
«Olen rääkinud poolakatega, Finncomiga, inglastega. Blue1-ga pole põhjust, neil pole Tallinnagi asja,» ütles Sakkov. «Kõik on äriettevõtted. Neid huvilisi, kes tuleksid Tartusse riskima, on ülivähe. Firmadel, kellel on sobivaid lennukeid, on nendega palju targemaid asju teha, kui vedada tartlasi, kes hakkavad seletama, et lennake sel ajal või tol ajal. Nad saavad lennata kas oma lainesse või kui lennuk on vaba.»
Sakkov ütles sedagi, et nurisemine Tartu–Tallinna lennu varajase väljumisaja üle on selles mõttes kohatu, et eesmärk on viia reisijad Tallinnast väljuvate lendude esimesse lainesse, mis on ka vara, aga seda selleks, et jõuda jätkulendude lainesse näiteks Kopenhaagenis või Amsterdamis.
«Firmad hakkavad Tartust lendama, kui tartlased hakkavad Tartust lendama. Tallinna lennuk on täna tühi. Mina ütlen, et kui tartlased Tallinna lennukit ei vali, on Tartu lennujaam varsti jälle Tallinnas. Kes tegi? Tartlased ise tegid,» ütles Sakkov.
Toetus ja laienemisplaanid
Sakkovi mõtteavaldus, et kui Tartul on tõesti vaja, et lennundus õitseks, peab omavalitsus kaaluma toetuse maksmist lennuliinile, kas või tegema mõnele liinile konkursi, nagu on käitutud Kuressaare–Tallinna liini puhul. Lennujaamale pole seda tema sõnul vaja, sest regionaalsete lennujaamade kulud katab riik eelarvest.
Lennuliinile toetuse maksmist pidas linnapea Kruuse eile mõeldamatuks ja ütles, et linn peab täitma eelkõige oma põhiülesandeid. Samas olid eile pressikonverentsil osalenud linnavalitsuse liikmed seda meelt, et Tartu linn jätkab ka tuleval aastal toetuse maksmist Tartu lennujaamale. Tänavu on selleks ette nähtud vanas rahas pool miljonit krooni ehk pisut alla 32 000 euro.
Tartu lennujaam aga, kus suvel maandub päevas paar-kolm eralennukit, jätkab lennukiangaaride ehitusega ja nagu Muda ütles, peab plaani reisiterminali laiendada. Praegune suutlikkus, 70 reisijat tunnis, on liinilendudeks maa ja ilm, kuid tellimuslendude puhul jääb vahel kitsaks.
Uute regulaarliinide suhtes on Muda optimistlik: «Tegutseme. Võib-olla saab varsti juba uudiseid, aga pead ei anna. Piletimüüki ei ole keegi alustanud.»
«Mina nii optimistlik ei oleks. Aga eks me kõik loodame,» lisas Sakkov.
kas teate?
Lennureisijad
Tartusse ja Tartust
Riia
Kuu Saabus Lahkus
• jaanuar 528 575
• veebruar 572 569
• märts 700 742
• aprill 706 786
• mai 763 956
• juuni 903 904
• juuli 866 835
Kokku 5038 5367
Tallinn
Kuu Saabus Lahkus
• jaanuar 0 0
• veebruar 40 11
• märts 318 202
• aprill 296 178
• mai 383 255
• juuni 298 238
• juuli 304 182
Kokku 1639 1066