Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ülikooli peenral vohavad kõrvits ja peet

Tartu Ülikooli peahoone sisehoovis ja Lossi tänava õppehoone lillepeenardel kasvavad tänavu lillede asemel salvei, till, kõrvitsad ja punapeedid. Päikese käes järjest suuremaks paisuvad viljad panevad TÜ haldurite Indrek Zeigi ja Kristi Kallioni näo särama. FOTO: Kristjan Teedema

See idee sai alguse eelmisel aastal, kui keegi kurikael pani peahoone ees olevatesse lillepottidesse kõrvitsaseemneid ja need hakkasid kasvades üle pottide vohama, meenutab Tartu Ülikooli peahoone haldur Kristi Kallion seda, kuidas tekkis mõte lillepeenardes aedvilja kasvatada.

«See oli päris kihvt pilt ja nägi dekoratiivne välja ning siis mõtlesimegi, et äkki võiks ka mujal seda kasutada,» lausub Kallion. Koos peenraid hooldava Kanepi aiandiga istutatigi sel kevadel Lossi tänava äärsetele peenardele kabatšoki- ja kõrvitsataimi ning külvati punapeedi ja aedsalvei seemneid.

«Me ei läinud seekord ainult lilleilu peale välja, vaid mõtlesime natuke ökoloogilisemalt. Maitsetaimede kasvatamine ja potindus on ju väga kuum teema,» ütles Kallion.
Soe suvi on taimede kasvu soosinud ning suuremad kõrvitsad on paisunud juba ligi viiekilosteks keradeks. Samuti võib lehtede varjust leida hiiglaslikke suvikõrvitsaid.

«Nad on väga hästi kasvanud ning vohavad korralikult. Juba on tekkinud küsimus, kui palju tuleks neid kärpida, et nad inimestele ette ei jääks ja liiklust ei takistaks,» räägib Kallion, kelle sõnul on ülikooli kõrvitsad jõudnud juba otsapidi Facebooki.

«Inimesed on positiivselt meelestatud. Ka heakorratelefonile pole etteheiteid tulnud, et koristage oma kõrvitsad ära,» muigas Kallion.

Turistid pildistavad
Ka Tartu Ülikooli Lossi tänava piirkonna haldur Indrek Zeik oli hoone ees kasvavate aedviljadega väga rahul.

«Ma ei osanud arvatagi, et sealt sellised asjad välja tulevad, aga see on väga huvitav ja uudne lahendus. Inimesed käivad mööda ja teevad ikka pilti,» rääkis Zeik ning oli õnnelik, et taimed on jäänud kurikaeltest puutumata. «Kui muidu püssirohuseltskond nädalalõppudel tuli, siis olid lilled ikka ära tallatud, aga neid pole õnneks lõhutud.»   

Kanepi aiandi tegevjuhi Margus Vahtramäe sõnul kasvavad taimed tavalise lillemulla peal ning sõnnikut pole neile väetiseks toodud. Küll aga kastavad nad taimi regulaarselt väetiselahusega, mis on just kõrvitsate kasvule tõelise hoo sisse andnud.

«Isegi natukene liiga hästi kasvavad, peame kärpima,» naeris Vahtramäe, kes katsetab sellist köögiviljamiksi lillepeenardel esimest korda, kuid mujal maailmas on köögiviljade kasutamine linnahaljastuses üsna levinud.

Valiti dekoratiivsemad
«Edaspidi tuleb taimi rohkem valida ja kaaluda, sest praegu tundub, et kõrvits lämmatab oma lehtedega teised taimed ära. Meie eesmärk pole köögivilja kasvatada, vaid huvitavad lahendused ja dekoratiivsus,» rääkis Vahtramäe ning pakkus, et tulevikus peaks lilli rohkem olema.
Praegu võib Lossi tänava äärest ja ülikooli peahoone sisehoovist leida lillepeenardelt ja -pottidest punapeeti, aed- ja apteegitilli, aed- ja suvikõrvitsat ning salveid.

«Valik saigi tehtud selle järgi, mis on dekoratiivsemad. Näiteks need punapeedid on hästi punaste lehtedega ja näitavad vilja paremini välja. Ka kõrvitsad ja kabatšokid on ilusad kollased,» selgitas tegevjuht tehtud valikut.

Porgandit ja kurki ei julgetud aga vandaalide hirmus panna. «Siis hakatakse võib-olla väga lõhkuma, isegi punapeetide puhul kardan, et need kaovad varsti sealt ära,» lausus Vahtramäe.

«Aga me muidugi loodame, et need püsivad seal veel mõnda aeg. Vähemalt septembri keskpaigani. Aga kui nad hakkavad riknema, siis koristame ära,» lausus Vahtramäe ja kinnitas, et kõik viljad on söödavad.

«Lehtköögiviljadesse võib nitriteid tulla, aga lämmastikku kasutame seal üsna vähe.»   
Kas järgmisel aastal võiks lillepeenardel ka näiteks tomatit või uba kohata, ei julgenud Kanepi aiandi esindaja öelda. «Me ei ole veel järgmise aasta peale mõelnud. Ootame tellija kommentaare ja kui meeldib, siis mõtleme edasi,» lausus Vahtramäe.
 

Tagasi üles
Back