Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2011/08/07/699286t1h33b6.jpg)
Tartu armastusfilmide festival tARTuFF jätkab oma kavaga kindlal kursil: vaatajaile tasuta näitamiseks on välja valitud nüüdki filmid, milles armastus ilmneb enamana kui roosamanna. Osa filme teeb kohati isegi valu.
Eriliselt valulike linateoste hulgas nimetas tARTuFFi juht Kaarel Kuurmaa neljapäeval kavas olevaid filme «Mägi» (režissöör Ole Giæver) ja «Nagu mind polekski» (Juanita Wilson).
Mõlemad linastuvad festivali suurimas saalis, Tartu raeplatsil. Seal ootab tartuffijaid umbes 1600 tooli. Kuid sellestki jääb magnetina mõjuva filmi ja hea ilma korral väheks.
Suurim vaatajaskond
Möödunud aastal loendasid korraldajad mängufilmi «Haridus» (Lone Scherfig) seansil vaatajaid üle 4000. See on Kuurmaa andmeil teadaolevalt suurima vaatajaskonnaga täispika filmi seanss Eestis.
Tänavu võib ilus ilm ja festivali avafilmi «Melanhoolia» kuulsus, mille on põhjustanud skandaalne režissöör Lars von Trier ja Cannes´is premeeritud peaosatäitja Kirsten Dunst, tõmmata vaatama ligikaudu sama arvuka publiku.
Festivali keskmes – nii raeplatsi ekraanil kui ka Athena keskuses – on armastuse kõrval tänavu roheline mõtteviis ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhestumine. Samal teemal on ökotrashfilmid Vanemuise ringauditooriumis Vanemuise 46 õppehoones.
Filmide kõrval raeplatsi suurel ekraanil, Athena keskuses ja Vanemuise ringauditooriumis leidub festivali kavas mitut muud huvitavat tegevust. Suur osa sellest käib raeplatsil Pauligi kohvitelgis, kus tartuffijad saavad osa käelisest tegevusest, ümarlauavestlustest, kontsertidest ja kohtumistest režissööridega.
Tartu armastusfilmide festivali tARTuFF korraldab MTÜ Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF), toeks Tartu linn ja Paulig.
PÖFF ja tARTuFF
PÖFFi direktori Tiina Loki meelest on tARTuFF väga mõnusas mõõdus nii tegijaile kui ka temast osasaajaile, arenenud parajalt suureks ja mitmekesiseks. «Ega Raekoja platsi palju rohkem inimesi mahu, kui neid on seal juba täna ilusa ilma korral. Alati võib ju kasvada, aga kas peab?» märkis ta.
Võrreldes PÖFFi ja tARTuFFi, selgitas Lokk, et esimene on suur mainefestival, mille roll on vaatajaga suhtlemise kõrval osaleda kohaliku ja ka rahvusvahelise filmitööstuse arengus ning olla turistide peibutis, ent tARTuFF on eelkõige ja õigupoolest ainult publikule suunatud festival.