/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/08/04/696648t1hdf75.jpg)
Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone arhitektuurikonkursi võitnud töö vorm teenib kiidusõnu, ent mõlema asutuse juhid leiavad, et ruumide paigutus jätab soovida ja vaeva tuleb sellega näha kõvasti.
Võistlus otsis kunstile ja kirjandusele ühist katust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Žürii kuulutas võitjaks töö märgusõnaga «Palimtsest» ja selle ekstravagantse vormiga maja seni avalikustamata autoreile kuulub 25 565 euro suurune peaauhind.
Tartu linnaarhitekt ja üks žürii liikmeid Tiit Sild kiitis maja terviklikku ja selget vormi, mis annab teada, et see on oluline hoone. Plusspoolele läheb tema sõnul kindlasti see, et autorid on sidunud hoone haridusministeeriumiesise Politseipargiga ja hoone on selle pargi poolt, aga ka Vabaduse puiestee poolt hästi vaadeldav. Magistri tänava kangialune on pigem avar värav parki.
Arhitektide kujutluses jääks praegune kunstimuuseumi ja raamatukogu kvartal Kompanii ja Magistri tänava vahel suuremas osas raamatukogu päralt.
Seejuures peab uuele hoonele ruumi tegema raamatukogu 1980. aastail valminud hoidlakorpus ning ka praegune suur liftiga trepikoda.
Üksmeelne valik
Žürii esimees, Tartu abilinnapea Raimond Tamm lausus, et võidutöö valiti välja konsensuslikult, sest žüriisse kutsutud arhitektide maitsed olid seinast seina ja võidule pretendeeris seetõttu mitu tööd.
Teise koha ja 10 226 eurot sai võistlustöö «Lehtrid», kolmanda koha ja 6391 eurot «Kuma». Ostuauhinna 2876 eurot määras žürii töödele «Unifying plaza» ja «Tänukiri». Esitatud 23 tööst pääses lõpphindamisele 22.
«Võidutöö puhul tuleb kindlasti tunnistada, et tegu on väga huvitava lahendusega, hoone välisarhitektuur ja ruumikasutus on paljulubav,» ütles Tamm. «Kui töö kallal vaeva näha, siis võib sellest päris hea hoone saada. Tegemist ei ole kahtlemata kõige odavama lahendusega. Mis puudutab järgnevaid auhinnalisi kohti, tuleb tunnistada, et kindlasti oleks nende ehitamine mõnevõrra odavam. Arhitektuurilises mõttes oli esikohatöö aga kindlasti parem.»
Lutsu raamatukogu direktor Asko Tamme tõdes, et ühegi töö puhul ei olnud ahhaaelamust selles mõttes, et hoone ja selle ruumiprogramm täidavad mõlema asutuse nõudmisi.
«Võidutöö ühendab raamatukogu ja muuseumi kas just parimal, aga väga heal viisil. Seal on kahe asutuse sünergia, millest oleme rääkinud, seal on olemas hea linnaehituslik lahendus ja loov lähenemine ümbritsevale linnaruumile,» ütles Tamme.
Võidutööd kiitev, kuid samuti mööndustega, oli ka Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark. «Sobib igati, aga probleem on selles, et seal on 1000 ruutmeetrit vähem kui muuseumil vaja. 5000 oleks vaja. Muus osas ei olnud midagi ette heita,» lausus ta.
«Mina muuseumiinimesena leidsin, et võidutöö on helge idee ja väga kihvt, aga kui hakkasin ruutmeetreid arvutama, muutusin skeptiliseks. Arhitektid žüriis ütlesid siiski, et see pind on suhteliselt lihtsalt juurde leitav,» rääkis Mark.
Mitu aga
Asko Tamme ütles, et võidutöö ruumiprogramm tuleb kindlasti põhjalikult läbi töötada ja ümber kujundada, aga seda tuleb teha palju vähem kui Eesti Rahva Muuseumi puhul, kus algsest säilis peaasjalikult idee.
Omaette teema on, et enamik töid, ka võidutöö läks ilmse ruumikitsikuse tingimustes mõnes osas üle etteantud piiride. Näiteks Gildi tänava autoliiklusele sulgemist ei ole linn ette näinud.
Julgemates lahendustes määrati lammutuskopa saagiks ka mälestisena kaitse all olev kunagine tankla, nüüdne avalik käimla-alajaam.
Parimaks tunnistatud tööde autorid avalikustatakse septembri alguses ühes võistlustöödest näituse avamisega.
Millal ehitamiseks läheb, pole teada. Abilinnapea Tamm ütles, et kuna rahastuse kohta pole veel selgust, pole kindel, kas lähiaastail projekteerimisegagi edasi minnakse.
Nii Sild kui Tamme tunnistasid, et tegelikult sobiks sellise hoone asukohaks märksa enam kunagise kaubahoovi krunt Poe tänava ääres, mis jätaks Tamme sõnul ära paljud küsimused, mida kõigi esitatud võistlustööde puhul peab küsima.
Žürii: abilinnapead Raimond Tamm ja Tiia Teppan, linnaarhitekt Tiit Sild, raamatukogu direktor Asko Tamme, kunstimuuseumi direktor Reet Mark, kultuuriministeeriumi esindaja Kristjan Karis ning arhitektid Hanno Grossschmidt, Indrek Allmann, Margit Mutso, Villem Tomiste, Ilona Merzin (muinsuskaitseamet) ja Gianni Botsford.