Näitlejaid toetab suvine ümbrus

Uues kontsertetenduses laulavad teiste hulgas Andres Dvinjaninov (vasakult), Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste ja Rain Simmul.

FOTO: Margus Ansu

Emajõe Suveteatriga läbi aegade enim seotud näitleja on Hannes Kaljujärv. Intervjuu andis ta kolmapäeval toomkiriku varemetes kontsertetenduse «Suveteater laulab» peaproovi lõpus, kui ülejäänud trupp veel laule lihvis.

Emajõe Suveteatri esimene lavastus «Robin Hood» andis võimaluse mängida aastal 1997 kuningas Richardit ja samal suvel Ugala trupp Vargamäel Andrest? Kas oli ka varem suvelavastuste kogemust?

Ei olnud.

Suvelavastuste mänguruum erineb väga palju sellest, mis on etendustel teatrisaalis. Kui palju toetab näitlejat ümbrus, kus käib parajasti vabaõhuetendus?

Ümbrus hakkab väga palju kaasa mängima. Teatri mõttes on see kõik dekoratsioon, aga ta on päris. Näiteks Vargamäel mängides aitas kaasa teadmine, et seal see kõik toimuski, et sinna oli see kirjanikul mõeldud, ja tundus kuidagi tähenduslik, et meie etendame samas paigas. Selles kohas Albu vallas on vägi sees.

Emajõe Suveteatri lavastused on olnud samuti väga leidlikes paikades: Toomel Musumäe ümbruses, kus olid «Robin Hood» ja «Röövlitütar» ja «Suveöö unenägu», või siis Emajõe ääres, kus oli «Huck». Eriti armas mängupaik oli mulle enne renoveerimist Jaama tänava, praegune laulupeomuuseumi park.

Mida meenub alljärgnevatest lavastustest ja endal kehastada tulnud rollidest? Kõi­­gepealt 1997 ja «Robin Hood» ja kuningas Richard...

Sellega algas Emajõe Suveteater, mille loomine oli Dvinni (Andres Dvinjaninov – toim) poolt vägitegu. Ta on suveteatri maaletooja Soomest. Enne seda mängiti küll kuskilgi vabas õhus, aga tema on praeguse suveteatri buumi avaja. Ise teater luua oli ikkagi kõva sõna.

1998 ja «Ronja, röövlitütar»...

Mind seal ei olnud. (Hannes Kaljujärv ei ole osalenud veel õige mitmes Emajõe Suveteatri lavastuses – toim.)

1999 ja «Suveöö unenägu» ja segadusi põhjustav haldjas Puck, keda mäletatakse üles jooksvat mööda Musumäe püstloodset külge...

Jooksin jah, aga ei olnud just 90 kraadi, eemalt vaadates jättis sellise mulje, et on väga järsk.

2000 ja «Huck» ja Hucki isa...

See oli mul küllaltki marginaalne osa. Tambet ja Mähka (Tambet Tuisk ja Andres Mä-har, mõlemad lõpetasid lavakunstikooli samal, 2000. aastal – toim) tegid selles lavastuses oma esimesed rollid Tartus, selle poolest ongi «Huck» meelde jäänud.

2003 ja «Nipernaadi(mäng)» ja Toomas Nipernaadi...

Minu jaoks on see olnud suveteatri kvintessents – nagu Jüri Lumiste armastab öelda. Kõik üheskoos – rändamine ja romantika ja suvi ja ilu ja... See mulle meeldis!

2004 ja «Mustlaslaager läheb taevasse» ja elukutseline hobusevaras Zobar...

Tutvusime Claudia Ševtšen-­­koga, kes tutvustas meile mustlasmaailma. Eriti hakkas kõlama üks südaöine etendus, kus lõkked ja pimedus kaasa mängisid. See oli uhke!

2005 ja «Hulkur Rasmus» ja Rasmuse isa Oskar, kusjuures Rasmust mängis Rasmus Kaljujärv...

Mul oli pojaga tore koos olla. Väga armas etendus!

2005 ja «Frankenstein» ja Olend, kes saab nimeks Viktor Kivi...

Seal mõjus ümbrus, ülikooli vana anatoomikum, õõvastav ruum.

2006 ja «Koidula» ja papa Jannsen...

Esitasime rahvuslikke laule. Mina dirigeerisin ühte laulu ja mul on too dirigeerimine meeles.

2007 ja «Jumalaema kiriku kellamees» ja poeet Pierre...

See oli siin toomkiriku varemetes, müürid mängisid kaasa.

2010 ja «Põrgupõhja uus vanapagan» ja kirikuõpetaja...

Tänavu tegime seda teist suve siin müüride vahel.

2011 ja «Suveteater laulab»...

Me laulame neid laule, mis on olnud Emajõe Suveteatri 15 aasta lavastustes, ja natukene meenutame neid etendusi.

Kuidas kulub aeg tänavuse suve lõpuni?

Mul on nüüd «Suveteater laulab» kuus etendust ja augusti viimasel nädalal algavad Vanemuises «Väikese onu saaga» proovid. Vahepeal on vaba aega, olen siis maakodus ja vahepeal sõidan oma pere ja sõbra perega Kesk-Soome kalale.
 

Tagasi üles