Teet Daaniel ujub Tartust Peipsini

Teet Daaniel Emajõe voogudes. Mullu suvel Võtsjärvest Peipsini ujuda püüdnud spordimehe teekond katkes vale toidusegu tõttu. Sel aastal jätkab ta mullu katkenud teekonda ning tuleval aastal soovib ta taas Võrtsjärvest Peipsini ujuda. Foto: Andres Ehrenpreis

Pühapäeva hommikul kell 9 hüppab pikamaaujuja Teet Daaniel Atlantise esiselt paadisillalt Emajõkke, et jätkata mullu katkenud ujumisretke Võrtsjärvest Peipsisse.

«Ujun, et õppida tundma jõe teise poole iseloomu,» selgitas sportlane. Mees plaanib nimelt tuleval aastal taas ette võtta enam kui 100 kilomeetrit pika ujumismaratoni kahe suure järve vahel ning seekordsed kogemused kuluvad marjaks ära.

Vorm on hea

Füüsiliselt on Daaniel enda sõnul seekordseks 50-kilomeetriseks katsumuseks isegi paremini valmis kui mullu 107 kilomeetri eel.

Ta on osalenud kõigil ujumisliidu korraldatavatel avavee võistlustel ning stardib päev varem ka Viljandi järvel, kus on kavas 2,5 kilomeetrit pikk ujumisvõistlus. «Et saada kätte head mõnusat ujumistunnet,» põhjendas mees ise.

Ettevalmistusi ränkraskeks katsumuseks tuleb Daanieli kinnitusel teha tegelikult terve aasta läbi. See tähendab pidevat treeningut.

Mõned nädalad enne nii pikka teekonda tuleb muuta toitumist, ehk spordimeeste keeles, hakata laadima. Tavapärasest enam tarbib Daaniel siis süsivesikuid, valke ning magneesiumi.

Ujudes plaanib ta sel korral tarvitada vaid vedelat toitu ehk erinevaid energiageele. Neid kulub hinnanguliselt 12-tunnise ujumise vältel ära umbes 10-12 tuubi. Keha turgutab ujuja spordijoogiga, mida võib vaja minna isegi kuni 10 liitirit.

Pikad sirged

Daanieli meeskonda kuulub lisaks temale veel kolm inimest. Üks on paadikapten, kes tunneb Emajõge läbi ja lõhki, teine on arst ning kolmas ulatab sööki-jooki.

Eelluure paadiga näitas, et Tartust allavoolu jões mingeid takistusi ei ole. Vesi on 22 kraadi soe. Veepind lai ja pikkade sirgetena. «Ülesvoolu on käänukohad, kus tekivad keerised ja tagasivool. Sealt läbi sumamine kulutab energiat ning lööb rütmi sassi,» rääkis mees. Tartust allavoolu on jõel kurve vähem.

Veel võivad ujumisrütmi sassi lüüa kiirelt mööduvad ning suurt lainetust tekitavad kaatrid. «Eks see ole sisemise intelligentsi küsimus,» jäi sportlane lootma paadimeeste mõistlikkusele.