Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas aidati juunis-juulis 4322 abivajajat, seda on 335 võrra rohkem kui mullu samal ajal.
Suvel on traumasid rohkem kui muidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastupidi üldlevinud arusaamale, et talvel on libe, inimesed kukuvad ja vigastusi on rohkem, on traumade tippaeg tegelikult suvi,» ütles kliinikumi avalikkussuhete spetsialist Ene Selart. Aasta läbi tuleb ööpäevas traumakabinetti keskmiselt 60 patsienti, aga suvisel ajal kasvab see arv 70–80ni.
See-eest nädalavahetustel läheneb vastuvõetud patsientide arv ööpäevas sajani. «Suvel on öö nagu päev, eriti nädalavahetustel,» möönis TÜ Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku ambulatoorse osakonna vanemarst-õppejõud Merike Šeffer. Enamasti tullakse siiski kergemate vigastustega ning haiglaravile jäetakse vaid viis protsenti saabunutest.
Haavad ja liiklusõnnetused
Talvel on kõige sagedasemad traumad luumurrud, kuid suvi on haavade kõrghooaeg.
Loomahammustused, klaasikillud, naelad ja muruniidukid võivad hooletuse korral osutuda kindlaks piletiks traumapunkti. Šeffer rõhutas, et sellised vigastused on sageli rasked ja lõpevad tihtipeale pöördumatute tervisekahjustustega.
«Muruniiduk vigastab tavaliselt varbaid ja saag labakätt,» märkis ta. «See pole üldse harv juhtum, kui tuleb amputeerida.»
Suvel on palju ka liiklusõnnetusi, mille tagajärjel satuvad sageli traumapunkti jalgratturid. «Kui jalgrattur on kukkunud kraavi, on tema vigastused kergemad,» tõdes Ene Selart. «Aga kui on olnud jalgratta ja auto kokkupõrge, siis on jalgratturi vigastused tõsised.»
Lapsed ja alkohol
Kuna suvel kooli ei ole ja lapsed on tihtipeale järelevalveta õues, juhtub nendega ka palju õnnetusi. «Need kurikuulsad batuudid, mille pealt kukutakse, põhjustavad suviseid tüüpvigastusi,» rääkis Selart ja lisas, et traumad tulenevad enamasti siiski sellest, et laps on jäetud omapäi.
Vägivallast tingitud vigastused sünnivad alatasa mõnel suveüritusel liigsest alkoholitarbimisest.
Šefferi hinnangul saab kaklustes kõige enam viga pea. Löögist tekivad põrutused, marrastused ja haavad ning tõsisemad juhtumid kulmineeruvad näo- ja koljuluude murdudega ning verevalumitega ajus.
Selarti väitel annavad alkoholi tarvitanud patsiendid öisel ajal tooni ka traumapunktis.
«Kui kliinikumi personali poolt vaadata, on meedikutel väga raske purjus patsientidega tegeleda,» möönis ta. Joobes patsiendid alluvad korraldustele raskemini ja muutuvad tihtipeale ise arstide või õdede vastu vägivaldseks. «Ei saa ära unustada ka verbaalset vägivalda – haiglas püütakse aidata purjus inimest ja vastutasuks on selline räige sõnum,» lisas Selart.
Traumapatsiendid
• Traumapatsientidest 10% on 65-aastased ja vanemad, 20% lapsed ja 70% tööealised.
• Meestega juhtub õnnetusi kaks korda sagedamini kui naistega.
• Kõige arvukam patsientide rühm on mehed vanuses 20–29 eluaastat.
• Tavaline patsient on 24-aastane mees.
• Üks kolmandik vägivaldsete vigastustega patsientidest on joobes.
Soovitusi traumade vältimiseks
• Ärge tehke tööd väsinult ja joobes, eriti selliste masinatega nagu saed ja muruniidukid.
• Järgige alati ohutuseeskirju.
• Hoidke lastel silm peal.
• Tarbige alkoholi mõõdukalt.
• Enne puu otsa ronimist või redeli püstitamist kontrollige, kas puu kannab ja redel on töökorras.