Toomeorg sobib muusika kuulamiseks paljudele

Kontserdi kuulajad täitsid oru põhja, nõlvad ja orgu ümbritseva kõnnitee.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui Lui Lääts (66) oli viis korda noorem ja peaaegu kaks korda väiksem kui praegu, sattus ta vaatama Toomeorus etendatud ooperit «Tasuleegid». Pühapäeval kuulas ta sealsamas vaimustunult suurt sümfoonia­kontserti.

Oma karjääri Vanemuises alustas teatri praegune lavastusala juht aastal 1964, kui etendused ja kontserdid olid Toomeorus juba keelatud. Eugen Kapi «Tasuleekide» vabaõhuetendusele viis teda 1950. aastate lõpul onu Elmar Lätt, kes oli Vanemuise koorisolist.

Lui Läätse meenutamist mööda võitles Kaarel Ird keelu saamise järel selle koha pärast kümmekond aastat, aga ei suutnud läbi murda.

Kui pühapäeval olid Toomeoru põhja jupphaaval tassitud laval kõlanud Vanemuise sümfooniaorkestri esituses mõlemad lisalood ja vanemuislased asusid 1100 tooli varjule viima, ütles Lui Lääts, et see on niisuguse muusika esitamiseks ideaalne koht.

«Täna on vedanud. Me oleme näinud, et siin, oru põhjas, on ka vesi,» ütles ta. «Aga koht on äge! Lava ehitamine siia ei ole tänapäeval probleem.»

Orkestrit ja Saksamaalt tulnud viiulisolisti Denis Gold­feldi dirigeeris Vanemuise peadirigendina sedapuhku viimast korda Mihkel Kütson. Septembri algul ootab teda Schles­wig-Holsteini Landestheater Flensburgis, et ta viiks publiku ette Carl Maria von Weberi ooperi «Nõidkütt».

Muusikud ja kuulajad

Lahkumiskontserdiga Toomeorgu püstitatud laval jäi dirigent rahule. «Siin on fantastiliselt hea mängida, lava on ruumikas ja publikul on hea kuulata,» ütles Kütson.

Trombonist ja orkestri intendant Aivo Koddanipork nimetas küll õhtust õhuniiskust ja vabas õhus mängimise harjumatust, ent tänas taevast tuuletu ja sooja ilma eest. «Ja inimesi oli kuulamas palju – no mis sa veel tahad saada!» ütles ta. «Koht on nagu loodud mängimiseks, aga keskkonnakaitse on seadnud piirangud.»

Küsitletud kuulajad jäid nii kontserdikava kui ka -kohaga rahule.

Riigikogu liikme Margus Hansoni arvates võiks Toomeorus kui looduslikus amfiteatris lausa suvefestivali teha. «Muusikat kuulates saab vaadata ilusaid nõlvu ja puid,» ütles ta. «Lihtsalt niisama siit läbi jalutades või autoga mööda sõites ei märkagi seda ilu, mis siin on.»

Kuulatud kontserdi kõlapilt jättis Hansonile hea mulje, kuigi ta seisis oru ülemises servas pargiteel teiste selja taga. Tartu Peetri koguduse emeriitõpetaja Kalle Mesila meelest sobib selline looduslik kontserdisaal ilusa ilmaga ka ilma võimenduseta muusikaks suurepäraselt.

«Loomulikult sobib see koht niisuguse muusika esitamiseks,» ütles koorijuht Lauri Breede. «Istusin alguses nõlval ja selg väsis ära. Aga siin on võimalik kontserdi ajal ka jalutada. Siia saab tulla perega ja väiksed lapsed kaasa võtta.»

Viiulipedagoog Jüri Kukk kiitis samuti Toomeorgu kui sümfoonilise muusika kuulamiseks sobilikku kohta. «Võimendusega tuleb ikkagi aidata ja võimendust tasub alati veel paremat tahta,» lisas ta.

Koos perega, piknikutekid ja -korvid kaasas, oli tulnud Vanemuise sümfooniaorkestrit kuulama muusik ja rokiklubi pidaja Roland Sutt alias Roll. «Ma arvan, et akustiliselt on see org niisuguse muusika esituseks hea,» ütles ta. «Rokikontsert sobiks siia sama hästi. Publikule on siin mõnusat kõrgemalt vaatamise ruumi.»

Täpselt aasta pärast

Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene ütles, et ka järgmisel aastal on juuli viimasel õhtul oodata sümfooniaorkestri kontserti Toomeorus või mõnes muus Tartu kaunis paigas.

«Kassitoomele tulnud arvukas publik kinnitas meile kui korraldajatele, et selline kontsert on oodatud,» ütles ta. «Eestis ei anna suured sümfooniaorkestrid tasuta suvekontserte, Vanemuine täidab selle tühimiku. Loodame, et jõuame selles küsimuses üksmeelele keskkonnaametiga ning meie kontserdid saavad traditsiooniks just Kassitoomel.»

Tagasi üles