Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaubarongid Tartus enam ei peatu

Raudtee. FOTO: Margus Ansu

Tartu raudtee tollipunkti sulgemine ja tolliprotseduuride üleviimine Koidula piirijaama peaks vähendama raudteeületuskohtadel tõkkepuude taga kuluvat ooteaega, sest transiitrongid linnas enam peatuma ei hakka.

Tartu raudtee tollijaam lõpetas töö esmaspäeva hommikul, kui oli vormistanud tollipaberid kahele viimasele kaubarongile. Pärast kella üheksat Eestisse sisenenud rongidele tehti tolliprotseduurid aga juba uues Koidula piirijaamas ning hiljem Tartusse jõudes neil peatuda ei tulnud.   

«Linnakodanikuna saan ma öelda, et see on sajandi sündmus,» lausus tollijaama kolimise kohta linna liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Lukmann. «Kui tsisternrongid enam Tartus seisma ei jää, siis linna ohutuse seisukohalt on see väga oluline.»   

Kiiremini läbi

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas, et tollijaama kolimine peaks mõjutama ka sõidukite ooteaega linna raudteeületuskohtadel, kuid teatud juhtudel võivad kaubarongid Tartus peatuda ka edaspidi.

«Kindlasti hakkavad rongid nüüd linnast kiiremini läbi sõitma, aga seisma võivad nad jääda ikkagi. Näiteks on vaja mõni reisirong läbi lasta või on mõned muud liikluskorralduslikud protseduurid,» selgitas Glase ning lisas, et rongide liikumised ja peatumised on kirjas liiklusgraafikus ja rongijuhid ise selliseid otsuseid vastu võtta ei saa.

Tartus on kaubarongide lubatud kiiruseks öösel 25 ja muul ajal 40–50 kilomeetrit tunnis. Eelmise aasta statistika järgi läbis Tartut keskmiselt 42 rongi ööpäevas. Kaubaronge kontrolliti Tartu tollijaamas ööpäevas keskmiselt 15 ning igale rongile kulus umbes 1,5 tundi. Enamasti oli tegu kütuserongidega.

Augusti jooksul peaks Tartust Koidulasse kolima ka rongide tehniline kontroll ehk vedurite ja vagunite remondivajaduse selgitamine. «See on üleviimise järgus, aga kuu aja pärast on kõik Koidulasse viidud,» kinnitas Glase.   

Paremad tingimused

Lõuna maksu- ja tollikeskuse juhataja Urmas Raat ütles, et Tartu tollijaamas töötas kümme inimest, kellest kaheksa olid nõus hakkama edaspidi tööl käima Koidulas. Puuduvatele kohtadele on aga uued inimesed juba leitud.

Tartu ja Koidula töötingimusi võrreldes polnud Raat kiitusega kitsi. «See on ikka kapitaalne kvaliteedihüpe. Tartus oli meil kasutada väike ruum 1970ndatel ehitatud majas, nüüd on kõik uus,» ütles Raat. Töötajatel on eraldi puhkeruumid ja võimalus ise süüa teha. Kaugemalt töölkäijatele on loodud ka ööbimisvõimalused.

Paremate olmetingimuste kõrval muutub mõnevõrra ka tollitöötajate töö. «Kindlasti läheb nende töö keerulisemaks, sest kontrollivõimalused on suuremad,» lausus Raat ning tõi välja moodsa raudteeröntgeni, millega on võimalik kogu kaubarong läbi valgustada.

Kuna Koidulas on ka maantee tollipunkt, siis on plaan hakata sealseid tolliametnikke kasutama ka raudteel ja vastupidi.

«Siin jaamas peab olema ressurss suurem ja see peab olema paindlik süsteem,» lausus Raat ning oli kindel, et kuigi Koidula piirijaam on Tartust saja kilomeetri kaugusel, korvab sõidule kuluva aja huvitav ja mitmekesine töö. «Ametnikud olid selleks kolimiseks valmis ja ootasid uut väljakutset.»

Koidula piirijaama rajati kolm suuremat hoonet: kolmekorruseline 3100 ruutmeetri suurune jaama- ja büroohoone, kahekorruseline 1400-ruutmeetrine tolli- ja veterinaarkontrollihoone ning 1000-ruutmeetrine vedurite ja vagunite tehnohoolduspunkt.

Tagasi üles
Back