Noored kalamehed tulid laagrisse täies varustuses

Vehendis kalanduslaagris silmaringi laiendavad pealinna poisid Joonas Särglep (13, vasakul) ja Kristo Kivimägi (11) kahva olid püüdnud. Foto: Margus Ansu

Oi, kui raske, proovi ise! Nii, käes! Oo, see on lahe! Teadagi: nii räägivad ju kalamehed. Jutt ei käinud sedapuhku aga hiiglaslikust haugist või suurest sägast, vaid hoopis vahvast sarvilisest putukast vesihargist, kelle eile ennelõunal Võrtsjärve ääres Vehendis kalanduslaagris silmaringi laiendavad pealinna poisid Joonas Särglep (13, vasakul) ja Kristo Kivimägi (11) kahva olid püüdnud.

Vesihark kaotas vabaduse puhtteaduslikul eesmärgil: Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse neljandat suve korraldatava kalanduslaagri pühapäevast neljapäevani kestva esimese vahetuse 16 poissi ja neli tüdrukut õppisid tundma põhjaloomi. «Kõige vahvam on siin kalapüük ja vaba aeg,» rääkis laagrimuljeid Tartu koolipoiss Lõmaš Kama (13).

Teist suve kalanduslaagris käiv Lõmaš Kama ja tema kaaslased on õige vilunud õngemehed. «Ma käin enamasti Peipsi peal, sealt saab hästi ahvenaid,» rääkis Lõmaš Kama. «Kalaga on ka mul hästi,» kinnitas Joonas Särglep. «Tavaliselt käin isaga Ahvenamaal, seal püüame päevas oma paarkümmend kilo ahvenat. Ükskord sain Ahvenamaal järelvedamisega seitsmekilose haugi. Mul kalaõnne ikka on.»

Tiigimudast põnevaid tegelasi otsides räägivad laagrilised, et neil on kalapüügivarustus kaasas ja iga vaba hetke kasutatakse õngitsemiseks ära. «Mul on kõik kaasas – spinning, tonka ja tavaline õng,» ütles Joonas Särglep ja selgitas, et tonka on põhjaõng.

Tänavu saab Võrtsjärve kalanduslaagris silmaringi laiendada ning aega veeta 80 poissi ja tüdrukut vanuses 11–16 aastat. Noored õpivad tundma kalu ning nende määramist, uurimist, toitumist, käitumist ja kalastusreegleid. Tutvutakse ka veekogude suurselgrootute ja vee kui elukeskkonnaga. Laagrilised käivad koos teadlastega Võrtsjärvel traalimas, purjetavad kalega, teevad kalaroogi, käivad matkamas ja veedavad muidu mõnusalt aega.