Elada jäi napilt pool aastat

Tuulest toodud seeme on sirgunud väikeseks puuks Tartu kesklinnas Rüütli ja Munga tänava nurgal asuva maja teise korruse rõdul. Foto: Kristjan Teedema

Mullu detsembris, veidi enam kui pool aastat tagasi, andis mulle endast märku pisike puu, mida ma ei olnud varem tähelegi pannud. Ta oli kuidagi kurva moega. Ja ma sain justkui teate otse ajukäärdude vahele, et pean teda pildistama. Võtsin mobiili ja pildistasin.

Umbes kuu hiljem, kui Gildi 9 ja Kompanii 8 ühisest hoovist mööda kõndisin, tuletas lumes puu ennast taas meelde. Tuli aga jällegi telefoniga pildistada. Siis sugenes mõte jäädvustada selle umbes kahe ja poole meetri kõrguse puukese aasta. Ja nii pildistasin teda iga järgneva kuu keskpaiku.

Juunis märkasin kurvastusega, et kiviparketis kasvava väikese pihlaka lehed on krussis ja surma karva pruunikad. Miski oli tema aastaringi katki lõiganud. Juulis oli aga temast järele jäänud vaid parketi servani ulatuv napilt viiesentimeetrise läbimõõduga känd.

Linn puid täis

Tartu on puid täis. Kui vaadata toomkiriku tornist, paistab meie linn nagu padrik. Nii et ühe pisikese puu hukkumine ei peaks tartlast morjendama. (Ja eks ole, seegi ajaleht on ju tehtud kunagi kuskil elanud puudest...) Aga ikkagi – ta oli veel kevadel silmaga näha elujõus ja janunes sirguda suureks.

Niisiis otsustasin tema mälestuseks jäädvustada ta elu viimase pool­­aasta nende piltidega, mida ta oli palunud mul endast teha. Ühtlasi küsitlesin temaga seotud inimesi.

Kompanii 8 ja Gildi 9 ühise korteriühistu eest kannab hoolt Friis Kinnisvara haldur Mati Liias. «Puu jäeti kiviparketi paigaldamisel kasvama, aga ta kuivas ära,» rääkis ta. «Juhatus juhtis umbes kuu tagasi tähelepanu, et temast ei ole enam elulooma.»

Halduri nimekirjas on 22 sellist objekti, mida tuleb nii hallata kui ka hooldada. Teisi niisuguseid kiviparketis kasvavaid väikseid puid tema objektidel ei ole. «Ohtlikke puid on küll, ühe neist võtsime kevadel Toomemäel kohtuhoone taga maha,» meenutas Liias.

Üks korter kuulub Kompanii 8 ja Gildi 9 korteriühistust Tartu Restauraatorile, mille haldusjuht on Annela Ribelus. «Selle puu istutas hoovi üks meie maja elanik. Ta arvas, et igas õues peaks kasvama pihlakas,» ütles Ribelus. «Kahjuks aga sellele kohale istutamine ei õigustanud ennast. See ei olnud puule hea koht.»

Tartu linnavalitsuse dendroloog Kaire Zimmer kinnitas fotosid vaadates, et selle väikese puu kadumises ei ole midagi määrusevastast. «Kui puu läbimõõt on 15 sentimeetrit maapinnal ehk siis kännu diameeter on alla 15 sentimeetri, ei ole tema mahavõtmiseks tarvis linnalt luba taotleda,» ütles ta.

Dendroloogi arvates põhjustas lehtede närbumise pildi järgi otsustades ebasobiv kasvukoht, sealne kuivus eelkõige. Tehakse ju sillutise paigaldamisel killustikust ja liivast aluspõhi, mis ei lasknud juurte juurde eluks hädavajalikul hulgal vett.

«Ilmselt läks lehepind ja aurumine juba nii suureks, et puu ei tulnud toime selle vähese niiskusega, millega ta sai enne hakkama,» arutles dendroloog. «Kui tal ei olnud mehaanilisi vigastusi...»

Kaire Zimmer on praeguses ametis olnud poolteist aastat. Selle aja jooksul on tal tulnud tihtipeale telefonitsi küsijatele ja silmast silma kohtumistel seletada, et alla 15-sentimeetrise läbimõõduga puude ja ükskõik kui jämedate viljapuude langetamiseks ei ole raieluba tarvis. Nendega võib kinnistuomanik talitada omal äranägemisel.

Küll on aga tal olnud vaja välja anda raielubasid näiteks selliste puude puhul – enamasti kased ja vahtrad –, mis on omasoodu kuskile vundamendiprakku juurdunud ja millel on lastud kasvada isegi rohkem kui 20 sentimeetri jämeduseks.

Millal oleks kõige valutum võtta maha puud ja põõsad, mis on sellistes ebasobivates kohtades, kus neil ei ole oodata pikka elu?

«Mõttekas on võtta nad kohe ära – samal aastal, kui on ennast kasvukohas välja ajanud,» ütles Zimmer. «See on kinnisvara omaniku enda otsustada, kaua ta laseb kasvada, aga ka ehitisele ei ole isetekkeline puu hea.»

Isepäised puuisendid

Isepäiseid puuisendeid leidub isegi Tartu südalinnas. Nii näiteks on tuulest toodud seeme sirgunud väikeseks puuks Rüütli ja Munga nurgal asuva maja teise korruse rõdul. Kaseseeme on võrsunud varsti varju pakkuva võraga puuks ka Rüütli ja Gildi nurgal neljanda korruse rõdul, sealsamas kasvab ka teine väike kask.

Üks eriti leherohke kask sirutab oma oksi Emajõe kohale Kaarsilla selles osas, mille ees on välja pandud Kivisilla makett. Ja tema liigikaaslane on otsustanud kasvada Küütri ja Kompanii tänava nurga müüri sees hoovipoolses küljes. Latv on juba tänavale näha, kui vaadata veinipoe ukse juurest.